Pärnu jõkke lasti 121 900 Pärnu poolsiirdesiiga, Peipsi järve 252 300 Peipsi siiga ning Pakri lahte 3200 merisiia vastset. Peipsi järv on ühtlasi Eesti järvedest ainus, millesse RMK on otsustanud kalamaime asustada – ei saa neid juurde ei Võrtsjärv ega Saadjärv.

Üheaastaseid lõhesid lasti meie veekogudesse 76 200, neist 26 000 kahte Soome lahe jõkke – Purtse ja Valgejõkke – ning 50 200 lõhe Pärnu jõkke.

Kaheaastaseid lõhesid asustati Purtse, Jägala ja Valgejõkke 10 300 ning Pärnu jõkke 6200, kokku 16 500 keskeltläbi 150 grammi kaaluvat kala.

Kohtla jõkke lasti 120 kaheaastast meriforelli, Narva jõgi sai täiendust 1637 üheaastase tuura võrra.

„Asustame neid liike, kelle varud on vähenenud ning kes ei suuda piisavalt paljuneda, et nende populatsioon iseseisvalt taastuks,“ ütles RMK kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre.

Kalu paljundatakse ja kasvatatakse Põlula kalakasvatuskeskuses loodusest püütud kaladelt võetud marjast ja niisast, lõhe paljundamiseks kasvatatakse Põlulas ka sugukarja.

Kõigil ühe- ja kaheaastastel lõhedel on rasvauim ära lõigatud, et taaspüügil eristada neid looduses koorunuist. 2500-le kaheaastasele lõhele on seljauime alla kinnitatud ka individuaalmärgis, mis võimaldab pärast kala kinnipüüdmist saada andmeid tema kasvu, rännete jmt kohta. Individuaalmärgistega märgistati ka sada tuura. Kõik siiavastsed on märgistatud vannitamisega strontsiumkloriidi lahuses, mis jätab jälje kala kuulmekivikesele.

„Märgistamine annab teadlastele võimaluse kalauuringute käigus tuvastada asustatud kalu ja seeläbi uurida nende arvukust, seisundit ja rändeteid,“ täpsustas Saadre.

Püüdes märgisega kala, tuleb sellest teatada märgisel toodud telefoninumbril või kasutada selleks RMK Põlula kalakasvatuskeskuse märgiste tagastamise veebiankeeti aadressil www.rmk.ee/polula, edastades märgise numbri, kala hinnangulise pikkuse ja kaalu ning andmed püügiaja ja -koha kohta. Elusalt püütud alamõõduline kala tuleb koos märgisega esimesel võimalusel vette tagasi lasta.

Põlula kalakasvatuskeskusest on alates 1997. aastast Eesti veekogudesse asustatud kokku üle 7,5 miljoni lõhe, siia, meriforelli, jõeforelli, tuura ja harjuse noorkala. Kõige rohkem on kasvatatud lõhet ning Ene Saadre sõnul on pingutused lõhe arvukust tõsta lõpuks ka vilja kandnud.

„Põhja-Eesti jõgedes on lõhepopulatsioonid päris ilusti taastunud. Lähitulevikus keskendub Põlula kalakasvandus lõhe noorkalade kasvatamisel eelkõige Pärnu jõe lõhekarja taastamisele ning jätkab ka siia, tuura ja ebapärlikarbi kasvatamise katsetöid,“ tutvustas Ene Saadre tulevikuplaane.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid