Eesti venekeelsed meediakasutajad: erinevad inforuumid ja palju usaldamatust ajakirjanduse vastu

"Ära usalda ajakirjandust ja täida ise lüngad" mõtteviis iseloomustab ka vabas Eesti sündinud ja kasvanud venekeelseid inimesi, selgub 2020. aastal valminud Tartu Ülikooli uuringust.

90 protsenti Eestis ja Lätis sündinud venekeelsetest inimestest usub, et ajakirjandus manipuleerib infoga. Seetõttu kitsendavad või laiendavad nad vastavalt teemale oma meediapilti, püüdes infot ridade vahelt lugeda ja “pusle ise kokku panna”. Selline mõtteviis on kandunud põlvest põlve, mille tulemusena paiknevad Eestis elavad vene- ja eestikeelsed inimesed erinevates inforuumides. Kuue venekeelse meediatarbija kirjeldused näitavad, kuidas me siia jõudnud oleme.

1. Kitsama meediapildiga venemeelne auditoorium

18% uuringus osalejatest

Määratlemata kodakondsusega vanemaealised venekeelsed inimesed usaldavad Venemaa meediat ja kohalikku venekeelset erameediat. Neil puudub huvi info vastu, mis ei kinnita nende tõekspidamisi.

70-aastane Valentina on pettunud, et ta ei saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist automaatselt Läti kodanikuks, mistõttu teda ei huvita kohalik poliitika. “See ajab mind lausa naerma, kuidas meie poliitikud ja inimesed usuvad, et Venemaa võiks midagi sellist teha,” kommenteeris ta Läti televisioonis kuuldud arutelu Vene armee sissetungi võimalusest.

2. Laiema meediapildiga venemeelne auditoorium

19% uuringus osalejatest

Siia kuuluvad erineva taustaga inimesed, kes usaldavad enim Vene riigimeediat. Samas jälgivad nad tihti ka kohalikke ja vahetevahel lääne kanaleid, Vene opositsioonimeediat ning on aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad. Nad on uudishimulikud vastandlike seisukohtade suhtes, aga jäävad siiski oma tõekspidamistele ja harjumuspärastele allikatele truuks.

Kui 69-aastane Tatjana märkas, et vene meedias olid teatud sündmused maha vaikitud, helistas ta infoaukude täitmiseks Peterburis elavale sugulasele, et teada saada „kuidas asjad tegelikult on“.

3. Laiema meediapildiga läänemeelne auditoorium

12% uuringus osalejatest

Läänemeelsete hulka kuuluvad noored kõrgema haridusega venekeelsed inimesed, kes jälgivad nii kohalikku venekeelset meediat, riigitelevisiooni kui ka lääne infokanaleid. Nad ei usalda Vene meediat, oskavad märgata meedia manipulatsiooni ja hangivad infot erinevatest kanalitest.

Need noored jälgivad Vene riigimeediat selleks, et end tubli kodanikuna tunda ja suhelda endast teisiti mõtlevate inimestega. 40-aastane Alexandr seletab: “On oluline vähemalt üldjoontes teada, mis Venemaal toimub selleks, et saaks teistega sel teemal kaasa rääkida.”

4. Laia meediapildi ja analüütilise mõtteviisiga auditoorium

12% uuringus osalejatest

Meediat usaldavate kasutajate hulka kuuluvad kõrgema haridusega 35-45-aastased inimesed, kes jälgivad nii Venemaa riigiuudiseid kui kohalikku venekeelset ringhäälingut ja uudisteportaale.

Suurem osa usaldab mingil määral igasugust meediat, kuid üldiselt vaatleb neid kriitiliselt. 18-aastane Denis näiteks ei pea ühtegi uudistekanalit 100% usaldusväärseks. Ta jälgib erinevate riikide infokanaleid, et neid omavahel võrrelda. „Mul on Windows 10 ja seal on „põhiuudised“ funktsioon. See kogub kõik allikad kokku ja pakub kõikidest vaatenurkadest infot. Siis saad valida ja vaadata neid üksteise järel kui tahad,“ räägib Denis.

5. Kitsa meediapildiga skeptiline auditoorium

13% uuringus osalejatest

Kõrgelt haritud, heal elujärjel ja vähese võõrkeele oskusega keskealised inimesed, kes ei usalda ühtegi meediakanalit. Siiski on enamik valmis vastu võtma enda tõekspidamistele vastupidist infot. Osa grupist väldib poliitiliste uudiste jälgimist põhjendusega, et tavainimene ei suuda meedia ja poliitilise eliidi poolt kajastatavast vastakast infost aru saada.

„Ühed kuulutavad ühte asja ja teised teist. Ei ole objektiivselt selge, miks me peaks ühte või teist uskuma. Onju? Miks ma pean valima, keda uskuda?“ küsib 45-aastane Andrei.

6. Minimaalse meediapildiga auditoorium

26% uuringus osalejatest

Need on eesti- ja inglise keele oskusega noored, kes arvavad, et meediat kontrollib eliit. Nad usaldavad ajakirjandust väga vähe. Uudised jõuavad nendeni sotsiaalmeediast, Vene ja kohalikest venekeelsetest uudisteportaalidest, vanematelt, sõpradelt ja mõjuisikutelt.

21-aastase Alisa meedia tarbimise harjumusi kujundab tema isa. “Sama uudist edastatakse erinevate nurkade alt. Info ise võib tõsi olla, aga fookus on erinevates kohtades. Ma tean, et mu isale meeldib vaadata sama teema kohta uudiseid erinevatest allikatest,” ütleb Alisa.

Uuring viidi läbi aastatel 2017-2020 ehk Venemaa Ukrainasse invasiooni esimesel perioodil. Venekeelsete Eesti ja Läti elanike meediamaastiku kirjeldamine aitab aru saada, miks ja kuidas Eesti ühiskonna arvukas osa elab teises kontekstis. Infosõja tingimustes võib selline kaardistamine olla heaks tööriistaks, et mitmekesistada venekeelsete inimeste meediatarbimist ja astuda nendega dialoogi.

Populaarteaduslik artikkel on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppe kursuse "Andmete tõlgendamine ja esitamine" raames.

Allikas

Triin Vihalemm ja Jānis Juzefovičsi teadusartikkel ilmus ajakirjas „East European Politics and Societies and Cultures“ (link https://doi.org/10.1177%2F0888325420964946).