Arheoloogid leidsid väidetavalt sadu suuri süvendeid, millest igaüks oli üle 2,4 meetri lai. Mõned neist loodi inimkätega tõenäoliselt tuhandeid aastaid tagasi. Vanim ja suurim süvenditest on üle 3 meetri lai ja 1,85 meetrit sügav.
Milleks neid lohke kasutati, pole teada, kuid teadlased oletavad, et neil on midagi pistmist Stonehenge'i "pikaajalise tseremoniaalse struktureerimisega".
Arvatavasti rajati süvendid umbes 8000 eKr ning et need on seotud tootemipostide, sokujahi ja kuuvaatlustega.
Stonehenge ise rajati umbes 5000 aastat tagasi.
"Suurima teadaoleva varajase mesoliitikumi süvendi avastamine Loode-Euroopas näitab, et see oli eriline koht küttide-korilaste kogukondade jaoks tuhandeid aastaid enne esimeste kivide püstitamist," kommenteerisid teadlased.
