Eesti vetest leiti võõrliik: kaugida unimudil

Esimene teadaolev leid pärineb käeoleva aasta juunikuust, mil ihtüoloogid tabasid kontrollpüükidel kaks isendit Narva veehoidla piirkonnas.

Kaugida unimudila näol on teadaolevatel andmetel tegemist kalaliigiga, kes võib oma uutes levikupiirkondades looduslikke veeökosüsteeme oluliselt muuta.

Selleks loob eelduse kaugida unimudila erakordne kohanemisvõime. Kala talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist. Ta toitub nii selgrootutest, väikestest kaladest kui ka kahepaiksete vastsetest.

Välimuselt meenutab kaugida unimudil meie merekalu mudillasi — tal on kaks seljauime, rinna- ja kõhuuimed paiknevad enamvähem kohakuti pea lähedal, pruunikal kehal on suured ja uimedel väikesed tumedad täpid.

Kõhuuimed on seevastu mudillasest erinevad. Kui meie mudillastel moodustavad need imilehtri, siis kaugida unimudilal on kaks selgelt eraldiseisvat pikka kitsast kõhuuime. Unimudil võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks sissetungija levikut Eestis piirata. Kalaliigi käekäigu jälgimisel on suureks abiks kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, sellest ihtüoloogidele teada annavad aadressil mtambets@ut.ee.