Vaim ja vägi on lahutamatult seotud, mõlema heas toonuses hoidmiseks vajad sa mitmekülgset toitu ja selles sisalduvaid mineraale. Veski Mati turundusdirektor Heikki Põhi annab nõu, mis võib n-ö tavalisi toiduained hoopis teise pilguga vaatama panna. Organismile hädavajalikud mineraalid nagu magneesium ning vitamiinid on su nina all kogu aeg olemas olnud!

Kaerahelbed
Kaerahelbed on gastronoomilised kullatükid sinu köögikapis! Kaer on toitainerikas, väga kergelt seeditav ja kiudainerikkuse tõttu suurepärane soolestiku puhastaja.

Näiteks jõudsid Ameerikas tegutsevad uurijad hiljuti järelduseni, et kaerahelbepuder piima ja suhkruga ei ole mitte ainult märksa odavam, vaid ka oluliselt tõhusam taastav toit pärast treeningut. Katsealusteks ei olnud tavalised tervisesportlased, vaid tipptasemel naisjalgratturid, kellele efektiivne taastumine ülioluline.

Kaerahelbepuder aitab alandada kolesteroolitaset ja vererõhku, ennetada veresoonte lupjumist ja diabeedi tekkimist, tasakaalustab veresuhkrut ning tugevdab immuunsüsteemi. Ja naastes spordijookide juurde, siis kõrge suhkrusisalduse (isegi rohkem kui limonaadides!) tõttu on need võrreldes kaerahelvestega hammastele oluliselt ebasõbralikumad. Ja kui treeningu järel pole aega putru teha, siis saad valmistada maitsvaid kaeraküpsiseid kiireks snäkiks juba eelnevalt valmis.

Silma lusikatäis võid, lemmikmoosi või raputa hoopis peale kaneeli ning naudi tervisepommi! Ja kui kaerahelbepuder ära tüütab, siis võib alati võtta Veski Mati neljaviljahelbed või muu kiudainerikka hommikusöögi.

Tatar
Paljudele seostub tatar nõukaajaga, ajateenistuses käinud noormestele aga pikkade metsalaagritega. Tegelikult on tatar suurepärane toiduaine ja sageli alahinnatud.

Tatras on sama palju kiudaineid kui kaerahelvestes; samuti aitab see ennetada kõrget kolesteroolitaset, kõrget vererõhku ja südame veresoonkonna haigusi. Kiudained alandavad ka vere glükoosi ja insuliini sisaldust.

Tatar on ka suurepärane magneesiumiallikas ja magneesium teatavasti aitab veresoontel lõdvestuda, parandades vereringet ja toitainete transporti. Osade uuringute järgi aitab tatar naistel ennetada ka sapikivide tekkimist.

Rukkihelbed
Rukki tuntuim tervislik omadus on kiudainerikkus, kuid selles on ka külluslikult erinevaid mineraale nagu magneesium, B-vitamiinid, fosfor, raud ja tsink.

Piisavas koguses rukkileiva ja teraviljatoodete tarbimine tasakaalustab toitumist. Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde, vähendades nii rasva osakaalu toidus. Rukkitoidud annavad ka mõistliku koguse naturaalvalku. Ka on rukkivalkude aminohappeline koostis mitmes aspektis piisavalt soodne. Näiteks nisuvalkudega võrreldes leidub nendes rohkem asendamatuid aminohappeid lüsiini ja treoniini.

Samas tugevdab rukis igemeid ja on seeläbi kasulik hammaste tervisele. Rukkileiva söömine vähendab haigestumist südame- ja veresoonkonna haigustesse ning pahaloomulistesse kasvajatesse.

Eelkõige vähendab rukis aga jämesoolevähki haigestumise riski. Kiudained kiirendavad seedeprotsessi ja seega väheneb kantserogeensete ainete kokkupuuteaeg soolestikus. Oluline ka tarbida piisavalt vedelikku, et hõlbustada organismil toidu seedimist.

Aga hirss?
Tervisele on kasulik ka hirss, mis nagu mais, riis ja tatar on ka gluteenivabad. Veski Mati laiast tootevalikust leiab igaüks endale lemmiku.

Enne maisi ja kartuli saabumist Euroopasse, oli hirsil Vana Maailma toidulaual oluline koht. Ka hirss sisaldab palju magneesiumi ja teisi mineraale. Hirsivalk on parema aminohappelise koostisega kui nisu-, maisi- või riisivalk, kuid see ei sisalda kaht vajalikku aminohapet lüsiini (rukkis!) ja trüpofaani.

Hirss on üks vähestest leeliselistest teraviljadest, seda on väga kerge seedida, see ergutab inimese närvisüsteemi ja meeleelundkonna tegevust ning tugevdab meeleorganite erksust ja nahafunktsioone. Hirsi põhjustatud allergilised reaktsioonid on üliharvad. Sarnaselt eelnevatele on hirsil hea mõju vere kolesteroolitasemele, aga nt ka luudele. Nende omaduste “peasüüdlane” on ränihape, mis tingib ka hirsi pisut mõrkja meki.

Magneesiumi on ka värsketes lehtköögiviljades, õuntes, idudes, teraviljades, pähklites, kalalihas ja mujal.