Toidud, mis aitavad stressi taltsutada

Moel või teisel on stress elu igapäevane osa, kuid oluline on sellel mitte lasta üle pea kasvada. Üks viis end ise aidata, on korralikult toituda. Toit aitab stressi taltsutada eri viisidel. Näiteks kausitäis sooja kaerahelbeputru tõstab rahustava ajukemikaali serotoniinitaset.

Teised toidud võivad alandada pikaajalise ületootmise korral organismi kahjustavate hormoonide kortisooli ja adrenaliini taset. Tervislik dieet aitab võidelda ootamatu stressi vastu, ehitades tugeva immuunsüsteemi ja alandades vererõhku.

Komplekssed süsivesikud
Kõik süsivesikud panevad aju tootma rohkem serotoniini. Selle heaolukemikaali stabiilseks tootmiseks on mõistlik süüa komplekkseid süsivesikuid, mida organism seedib kauem. Nt täisterajahust leivad, pastad, hommikuhelbed ja pudrud. Ühtlasi aitavad need hoida normis veresuhkru.

Lihtsad süsivesikud
Toitumisasjatundjad soovitavad neist (maiustustes, limonaadides) üldiselt hoiduda, kuid väikses annuses tarbituna võivad need olla täiesti omal kohal. Oluline on, et neist ei kujuneks sulle harjumust.

Apelsinid
Apelsinid on head, sest sisaldavad suurel hulgal C-vitamiini. C-vitamiin aga aitab tugevdada immuunsüsteemi ja kärpida stressihormoonide taset organismis.

Spinat
Kui organismis on liiga vähe magneesiumi, võib see põhjustada peavalu ja väsimust. Üks kruusitäis spinatit üle päeva aitab tagada piisava magneesiumivaru. Kui spinat ei meeldi, võib süüa muid suuremate roheliste lehtedega juurvilju, mis on samuti head magneesiumiallikad. Võid proovida ka küpsetatud sojaube või lõhefileed.

Rasvane kala
Looduslikult rasvased kalad võivad olla sinu suured sõbrad. Näiteks lõhes ja tuunikalas sisalduvad oomega-3 rasvhapped aitavad ennetada liigset stressihormoonide vallandumist ja kaitsta südamehaiguste ning depressiooni eest. 100 grammi rasvast kala kaks korda nädalas aitab tagada piisava oomega-3 varu.

Must tee
Musta tee joomine võib kiirendada stressirikastest sündmustest taastumist. Ühes uuringus võrreldi inimesi, kes jõid kuue nädala jooksul neli korda päevas tassi musta teed inimestega, kes jõid muid jooke. Teejoojate kortisoolitase oli stressiolukordade järel madalam ning ka nende enesetunne parem.

Pistaatsiapähklid
Pistaatsiapähklid nagu teised pähklid ja seemned on head looduslike rasvade allikad. Peotäis pistaatsiaid, maapähkleid või mandleid päevas võib alandada kolesteroolitaset, vähendada südamearterite põletiku ja diabeedi riski ning kaitsta stressi mõjude eest. Aga ära üle pinguta, sest pähklites on palju kaloreid!

Avokaado
Üks parimaid viise kõrge vererõhu alandamiseks on tarbida piisavalt kaaliumi ja pool avokaadot sisaldab seda ainet rohkem kui keskmine banaan. Avokaado sobib suurepäraselt kõiksugustesse salatitesse.

Mandlid
Mandlid on täis kasulikke vitamiine. E-vitamiin aitab tugevdada immuunsüsteemi, B-vitamiin kaitsta stressi ja depressiooniohu eest. Väiksest peotäiest päevas piisab täiesti.

Toored juurviljad
Krõmpsuvad toored juurviljad aitavad stressi leevendada lausa mehaaniliselt. Porgandi või kaalika ragistamine aitab näopiirkonda vabastada pingetest.

Une-eelne snäkk
Une-eelsed süsivesikud võivad kiirendada serotoniini vallandumist ja seeläbi aidata paremini magada. Rasked toidud enne magamaminekut võivad põhjustada kõrvetisi, seega jää millegi kerge juurde.

Piim
Teine ajaproovi vastu pidanud une-eelne stressitõrjuja on klaasitäis sooja piima. Uuringud näitavad, et kaltsium aitab vähendada ärevust ja tujukõikumisi.

Ravimtaimed
Mitmed ravimtaimed aitavad väidetavalt stressi leevendada. Üks põhjalikumalt uuritud taimi on naistepuna, mis on aidanud kerge depressiooni ja ärevushäirete all kannatavaid inimesi. Väidetavalt on kasulik ka palderjan, aga igasugu ravimtaimede puhul tasub nõu küsida arstilt või apteekrilt.

***
Kas tead, milline on sinu stressitase ja võimekus stressiga toime tulla? Ei ole kindel? Osale terve Eesti stressitestil ja saa enda kohta rohkem teada! Testi pääsed täitma SIIT.