Fluoro väiksema läbimõõduga (kuni 0.5-0.6 mm) ei pea haugi hammastele vastu, varem või hiljem närivad haugid sellise trossi läbi. Müüakse ka jämedamast fluorost trosse läbimõõduga kuni 0.8mm (võib-olla ka jämedamaid, aga ma ei ole näinud). Need peavad paremini vastu, aga nende probleem on see, et nad ei ole jäigad. Trossi jäikus on kõige olulisem vobleritega püügil, sest pehme trossiga jäävad konksud tihti trossi taha ja visked lähevad raisku. Teine asi, et fluorokarbonist trossiga peab kasutama lõkse ja lõks on selline liigne element, mis võib varem või hiljem sind alt vedada. Osad inimesed arvavad, et haug või koha võtavad fluorost trossiga lanti paremini. Mina seda ei usu ja seda on tuhat korda tõestatud, et vahet ei ole. Kui vaadata, millega teiste riikide sportlased püüavad, siis fluorost trosse ei kasuta eriti keegi ei haugi- ega kohapüügil. Erandiks on ahvenapüük.

Kevlarist ja volframist trosside probleemid on täpselt samad – pehmed ja peab kasutama lõkse. Müüakse ka titaanist trosse, need on üldjuhul kallid, aga minu kogemuse järgi ka haprad, mul on päris mitu titaanist trossi katki läinud ja sama olen kuulnud ka teiste käest, kellega suhelnud olen. Seega titaanist trosse ma ei usalda. Võimalik, et on ka selliseid, mis ei lähe katki, aga riskida ei taha ja hind on igal juhul miinus.

Loe trossivalikust lähemalt siit.