Team Favorite blogi: Kuremaa treening II
Kuna hooaja alguses eesmärke seades leppisime kokku, et MM-karussellist teeme kindlasti vaheaasta, siis leidsime, et see on hea aeg erinevate lantide ja püügitehnikate ning veekogude katsetamiseks. Eks talve jooksul ole ikka uut ja huvitavat kokku ka tellitud. Kõik sportlikud spinninguvõistlused tahame kaasa teha ja kui juba võistlema tuleme, siis ikka kõige kõrgemate eesmärkidega.
Meie esimene võistlus Paunküla veehoidlal ebaõnnestus totaalselt. Samas saime väga hea kogemuse ja eks selleks, et laineharjale jõuda, tuleb enne põhjas ära käia.
Järgmine võistlus ESL-i kalendris oli Kuremaa järvele planeeritud. Kuna mina pidin võistluspäeval pulmakülaline olema, siis pidin raske südamega sellest võistlusest loobuma. Samas tahtsin Alexandrit igati aidata ning võtsimegi plaani teha Kuremaal üks ühine treening.
Juhtus see kõik paar nädalat tagasi, kui ilm oli suviselt soe. Sel päeval olid ujumine ning päevitamine kindlasti parem plaan kui kalapüük. Neid ridasid kirjutan hetkel, mil väljas lõõtsub tuul ja terve öö ja hommiku on vihma sadanud. Ehk siis väljas on normaalne Eesti suveilm.
Jõudsime järve äärde kell kolm päeval ning laenutasime Udu talu peremehelt paadi, millele monteerisime külge oma 5-hobujõulise Honda päramootori ning sõit võis alata. Minule oli see teine kord Kuremaa järvel kala püüda. Samas seisus oli ka Alexander. Peale paariminutilist sõitu hakkasime kalda serva erinevate lantidega läbi kammima. Proovisime nii roovabasid lante, erinevaid silikoone kui ka voblereid. Tulemus oli ühtlaselt kesine - mõned alamõõdulised havid ja mõned mööda rabamised.
Peale mõningast püüki tundus, et peame midagi muutma ning otsustasime proovida 4-5 m sügavuselt randilt. Loopisime nii paralleelselt randiga kui risti kaldaga. Tulemus ikka sama - mõned alamõõdulised havid. Vähene tuul, mis järvele tulles puhus, hakkas vaibumise märke näitama ja päike lõõskas jätkuvalt kõrgel. Selgeks hakkas saama, et täna kalad meiega koostööd teha ei taha. Seega võtsime plaaniks võimalikult suur osa järvest läbi liikuda ja põhja kajaloodiga jälgida. Võistlusteks valmistudes on väga oluline saada aru, millist lanti ja landimängu kala sellel järvel eelistab. Loomulikult sõltub see ilmast. Lisaks on väga oluline tunda järve põhjareljeefi ja kalade paiknemist põhja suhtes. Kui kala võtta ei taha, siis on lantide kohta väga raske midagi järeldada. Samas erinevaid põhja muudatusi saime kaardistada.
Seega püüdsime ühel ankurdusel 5-10 viset ja liikusime edasi. Viimaseks püügikohaks jäi meil üks heinane madalik, kus oli ka teisi paate lanti loopimas. Päike oli juba üsna madalale vajunud ja otsustasime veel ca 20 minutit püüda. Saime sealt mõlemad mitu havi, kuid kahjuks kõik alamõõdulised. Kurb oli ka vaadata, kuidas kõrval paadis väheldane haug, mis silma järgi hinnates alammõõdu piiri peal oli, kiirelt kotti rändas. Inimestes võiks rohkem juurduda mõtteviis, et kaasa tuleks võtta vaid parimad palad pannile (havide puhul 1,5-2,5 kg) ja sedagi vaid nii palju, et jõuad värskelt ära süüa. Samas on meil Alexandriga tihti püüke, mil laseme kõik kalad tagasi ning koju jõudes ja peale pesemist diivanile heites on nii mõnus mõelda, et ei peagi kala puhastama.
Meil jäi sel korral treeningu lõpptulemuseks vaid üks 50 cm pikkune haug, kes oma toimetusi edasi toimetab ning Alexandril ebakindel tunne läheneva võistluse ees.
