Kui Rummu paekivikarjäär on oma arengus väga noor tehisveekogu, millel vanust mõnikümmend aastat, ja Männiku karjäär jõudnud muutuda peaaegu et eutroofseks veekoguks, siis Raku järv jääb vanuselt just nende kahe vahele. Teda võib nimetada meie kõnepruugis vabalt „Harju keskmiseks“ nii oma ea kui elustiku rikkuse poolest, sest pealinna ja Harjumaa piiril ta ju asubki. Kohalejõudmiseks ei pea kaugele sõitma, sest ta asub otse Männiku karjääri kõrval Liiva kalmistust ja Valdeku tänavast lõunas ning Tallinna–Rapla maanteest läänes. Kogu piirkond on kaevandusala, mistõttu peab sellega siinses ümbruses liikudes ja ka kala püüdes igati arvestama. Raku karjääri põhja- ja idakaldal kulgeb pinnasetee, kus veetakse liiva-kruusa, karjäärile juurdepääs oma autoga on keeruline, kuid vaatamata sellele on Männiku järvistu paikkond huvitav ja omanäoline.

ANDMEID INTERNETIST. Nii nagu Männiku karjääri katsepüükide planeerimisel möödunud aastal, tegime eelneva kontrollretke kevadel ka Raku karjäärile. Püügipaiga valik langes veekogu põhjapoolsele osale, sest siin on kaevetööd juba ammu lõpetatud ja võrreldes lõunaosaga juba tekkinud mõningane veesisene taimestik. Internetist kalastusfoorumeid lugedes tundus, et Raku järvel käib kindlalt väljakujunenud püüdjaskond, keda ei heiduta võimalik vähene saak, kes on siin juba aastaid kala püüdnud ning tunneb olusid läbi ja lõhki.

Selgub, et Raku järve jää paksus on talvel, võrreldes mõne teise tehisveekoguga, väga varieeruv, sest sõltub palju põhjavee juurdevoolu paikadest. Suurimad järvest püütud kalad – haugid – on kaalunud kuni paar kilo. Peamiselt aga püütakse särge ja latikat, kuid mõlema liigi esindajad on väikesed ja nende tüsedus nigelavõitu. Diskuteeriti, kas püüda neid rohkem välja ja seeläbi jätta ülejäänutele rohkem toidupoolist või hoopis vältida väiksemate püüki. YouTube`i videos püüab keegi härrasmees viidikaid ja nimetab ühte nende hulgas ujuvat karpkalalast nuruks, kuid tahtmata olla rollis, kus „muna õpetab kana“, on ekraanilt näha, et ilmselgelt on see latikas. Meile, kalauurijatele, oli varasemast ka teada, et sellest järvest on püütud haugi, särge, linaskit ja viidikat ning 2011. aastal asustati siia 300 üheaastast karpkala. Üsna tõenäoline oli ka ahvena esinemine Raku järves, sest järv on seotud regulaatoriga Pumbajärve kaudu Männiku järvega ja seal on ahven oluline püügiobjekt. Tähtis on ka toruühendus Kurna ojaga, mille kaudu pääseb Raku vesi lõpuks Ülemiste järve.

MIS, KUS JA KUIDAS. Raku järv on loode-kagu-suunaliselt pikliku sopilise kaldajoone ja kolme suurema poolsaare ning viie saarega tehisveekogu. Järve pindala oli veel kümme aastat tagasi 196,9 ha, rannajoone pikkus ületas juba siis 15 kilomeetrit. Arvestades, et liiva kaevandamine Raku karjääri lõunaosas jätkub pidevalt, suureneb ka tema pindala ja ümbermõõt. Samas on aga valgala vaid 13 km2. Karjäär jaotub tänapäeval kolmeks, suurim pikkus on 3130 m ja suurim laius 1070 m.
Järvekaldad on põhiliselt liivased, kuid lõunas piirneb järv Männiku rabaga. Kaldad on järsud, põhi ebaühtlane, enamasti liivane, kohati mudane. Infomaterjalid märgivad, et Raku karjääri sügavus on keskmiselt 7,2 m, kuid kevadel sonariga mõõtes saime me mõnes kirdeosa piirkonnas sügavuseks isegi 18,2 m. Päris sagedane on olukord, kus kaldast vaevalt kümne meetri kaugusel on sügavus juba vähemalt 8 m, aga ka isegi kuni 11 m. See on karjääriveekogudele tüüpiline, et kaldavöönd on väga kitsas ja enamik veealast kuulub avavee ehk pelagiaali osasse.

Raku järve vesi oli möödunud suvel heleroheline, augustis, kui toimus esimene katsepüükide tsükkel, kollakasroheline. Kevaditi on järve vesi läbipaistvam (kuni 3 m), aga hiljem, sügise poole läbipaistvus järjest väheneb (kuni 1 m). Vesi on karjääris nõrgalt aluseline ja põhja sügavamates kihtides muutub järvedele tüüpiliselt järjest happelisemaks. Erinevalt Rummu karjäärist võib Raku karjääris hilissuvel põhjalähedastes veekihtides mõnel pool esineda hapnikupuudus, mis muudab seal kalade elu võimatuks.

Raku järv.

ELUSTIK. Teistest elustiku rühmadest iseloomustab karedaveelist Raku järve fütoplanktoni alla keskmise liikide arv ja biomass, millest lõviosa annab sinivetikas Planktothrix aghardii. Möödunud aasta augustis esines see vetikaliik kogu veesamba kihtides koos teise sinivetikaga Aphanizomenon klebahnii, kes septembris põhjustas järves veeõitsemise. Möödunudsuviste fütoplanktoni näitajate poolest on Raku järv liikumas eutroofsuse suunas (need ajapikku toimuvad muutused muudavad teda Männiku karjääri tingimustele aina sarnasemaks).

Zooplanktereid leidub Raku karjääris rohkelt, esirinnas on keriloomad. Zooplanktoni biomassi enamuse annavad aga suvel vesikirbulised, kes sügiseks asenduvad aerjalalistega ja need mõlemad loomarühmad on planktontoiduliste kalade põhitoiduks.

Sügava tehisjärve kaldavööndis kasvab taimedest harilik pilliroog, mille ohtrus on eelmise uurimiskorraga võrreldes kuue aastaga suurenenud. Suhteliselt noort veekogu iseloomustavana puuduvad siin mändvetikad. Raku karjääri põhjaosas on taimestik rikkalikum: siin võib roostiku vahel leida ka nõelalssi ja soo-osja. Lõunaosas on karjäär taimestikuvaesem ja võimalik, et sellest tulenevalt ka kalavaesem. Ujulehtedega taimedest on Raku järve põhjaosas, väiksemates sopilistes lahtedes võimalik kohata vesi-kirburohtu ja ujuv-penikeelt. Rohkem on veesisest taimestikku aga karjääri lääneosas (läik- ja kaelus-penikeel), kuid ainult kitsa ribana kaldataimede taga 1–1,5 m ribana. Eelöeldu kinnitab meie veendumust, et Raku karjäär ei ole sellistele taimestikulembestele kalaliikidele nagu haug, linask, nurg ja roosärg sobivaks elupaigaks ning just see on ka põhjuseks, miks haugi arvukus on siin madal ja eelnimetatud karpkalalased puuduvad kalastikust.

Missuguseid kalu kalateadlased katsepüükide käigus tabasid, loe ajakirja Kalale! mai/juuni numbrist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena