Kümme aastat hiljem, aastatel 1958–1964 otsiti samas piirkonnas uraani, millega tegelesid üle kogu Nõukogude Liidu salastatud Sosnovõi eriekspeditsioonid, mis ei allunud NSVL geoloogia ministeeriumile, vaid otse kesksele masinaehituse ministeeriumile – aatomipommi tootjale. 1960. aastal leiti ühe mäetipu suure hallika kivirahnu küljest võetud proovipala porsunud pinna alt sirelililla kivim, mis ei meenutanud kummingtoniiti. Laboriuuringutega leiti, et tegemist on täiesti uue mineraaliga.

Peagi saadeti uue kivimi avastanud geoloog Pariisi Louvre’i muuseumi, kus pidi olema kõige täiuslikum mineraalide kollektsioon maailmas.