Inimesi kutsuti rippuma päevas 1-7 minutit ja tulemustest saatele teada andma. Ja inimesed andsidki. Kes kiitis selle valuvaigistavat mõju selja- ja õlapiirkonna valule, kes üldist enesetunde tõusu, kes uue hingamise saamist.

Tänapäeva täiskasvanud on võõrdunud mitmest nende lapsepõlves tavapäraseks olnud liikumisviisist. Keegi ei oota, et kuldses keskeas härra kukuks puude otsas turnima, kuid rippumise positiivset mõju seljale ja rühile ning seeläbi üldisele enesetundele on füsioterapeudid ja treenerid täheldanud juba ammu. Näiteks aitab see parandada rindkere liikuvust, mis omakorda mõjub hästi hingamisele, see omakorda vereringele ja viimane loomulikult kogu kehale!

Kui pole pikalt käsi ja selga venitanud, võib olla hea mõte lasta end rippuda nii, et varbaotsad puudutavad maad ja jalad jäävad kõverasse. Nii ei lange kätele ja seljale ootamatult suur pinge ning keha kohaneb uue olukorraga mõnusamalt. Liiga äkiline või muidu väär tehnika võib hoopis seljavalu suurendada.

Rippumine ei asenda mingil juhul mitmekülgset liikumist, kuid pakub lihtsa ja lõbusa viisi, millega tuua vaheldust argiistumisse, vabaneda pingetest ja vaimsest stressist.

***
Kas tead, milline on sinu stressitase ja võimekus stressiga toime tulla? Ei ole kindel? Osale terve Eesti stressitestil ja saa enda kohta rohkem teada! Testi pääsed täitma SIIT.

Jaga
Kommentaarid