Püük põiklandiga: landi värvist

Kalameeste ja teadlaste seas on erinevaid arvamusi, kuidas mõjutab landi värv kala käitumist, tema huvi peibutise vastu ja võimalikku rünnet. Pikkade kalastusaastate jooksul on mul kujunenud puhtalt kogemusele toetuv veendumus, et peibutise värvil, erinevatel toonidel ja varjunditel on oluline roll kalapüügi õnnestumisel, kirjutab Ida-Viru äss Aleksei Špalov, kalale.ee fooruminimega "alekseialeksei".

Erinevad värvid tõusevad veekihtides erineval moel esile, mõned neist võivad aga koguni muutuda sõltuvalt sügavusest ja seal olevast valgusest. Valgustingimused on erinevad ka ilma tõttu, päev võib ju olla päikseline või sompus. Ka välistemperatuur ja õhurõhk mõjutavad kala eelistusi peibutise osas.

Selge ja päikselise päevaga võtab ahven paremini vähem eredat ja mitte eriti läikivat põiki, s.t landi põhitoonid peaksid olema neutraalsed ja tumedapoolsed. Pilves ilmaga on vastupidi, ahven reageerib julgemalt eredatele, „glamuursetele“ toonidele ja selgelt esiletõusva mustriga landile, mis ärritab röövkala. Sellised värvid ja muster võiksid olla kasutusel ka püügil sügavamalt kui 5 m. Siis võiks juba proovida ka fluorestseeruvaid või fosforvärviga kaetud lante. Kuid kogu see värvide mitmekesisus vaid lisab vaheldust kalamehe landikarpi. Enamasti on igal kalamehel oma väljakujunenud lemmik, millega ta püüab päiksetõusust loojanguni, ja muud landid pääsevad liini otsa vaid kehva võtu korral, kui läheb katsetamiseks, mis täna lõpuks ahvena pöördesse ajaks.

Minulgi on alati kaasas oma lemmikud, mis mind mitte kunagi alt ei vea. Nendega on hea kala otsida, nende realistlik värvilahendus ahvatleb ahvenat kalakest ära sööma või kaitsma oma elukohta kutsumata külalise eest.

Ahvenavärvides põik lausa kutsub ahvenat ründama, äratades temas kannibali. Selline lant on universaalne ja äratab ründeinstinkti pea kõigis röövkalades.

Sageli kasutan külmades värvides põiklante, mil landi kehal on siniseid, halle, lillasid ja metalseid toone. Vahel töötavad hästi läikivad kirjud toonid.

Klassikaline punavalge, rahvasuus tuntud kui „kiirabi“ on samuti hea värving. Olen täheldanud, et sellised põigid toovad kala eriti keset päeva.

Nendega kõrvu seisavad naturaalsed värvitoonid, mis matkivad väikest särge või viidikat. Päeval, kui kala tihti pigem puhkab, võivad just naturaalsed toonid neid taas aktiveerida.

Ent siiski on hommikul ja õhtul favoriidid ärritusvärvid selge mustriga, triipude ja laikudega. Midagi „glamuurset“, happelise varjundiga tasub kindlasti proovida.

Katsetage julgelt, ja peamine, jätke meelde, missuguses olukorras iga põik toimis. Nii on järgmine kord püügil lihtsam.

Lugu on avadatud Kalale! sarja äsjailmunud raamatus "Sikutipüük".