Ravimiamet: koroonaravi antikehadega on täna spekulatsioon
„Kuna uuring on pooleli, ei saa nendele küsimustele häid vastuseid veel olla. Ühtlasi pole teiste samale ravimeetodile pühendatud uuringute tulemusi veel avaldatud, ehkki mõni neist on juba lõppenud. Teadusliku meetodi põhimõtetest lähtudes oleks täna spekuleerimine kohatu," ütles Fortele ravimiameti kliinilise hindamise büroo spetsialist Mihkel Arrak.
Praegu saab ravimiamet öelda vaid seda, et enne uuringu algust pidas see asutus haigusest tervenenute vereplasmaga ravimist piisavalt perspektiivikaks ja ohutuks, et loodetav kasu kaalus üles võimalikud riskid.
„Õnneks on meie COVID-19 epidemioloogiline olukord üle ootuste soodne ning see mõjutab kahtlemata ka uuringusse värvatavate patsientide hulka. Teisisõnu, lähiajal tulemusi ilmselt oodata ei maksa," arvas Arrak.
Tartu ülikooli kliinikum ja Tallinna Regionaalhaigla on asunud koguma vereplasmat koroonahaiguse läbipõdenult inimestelt ning uurima, kas neis olevaid viirusevastaseid antikehasid saab kasutada raskete koroonahaigete raviks.
„Seniste doonorite annetatud vereplasma ootab sügavkülmas oma aega. See säilib seal kaks aastat. Kui seda ei ole COVID-19 raviks vaja, kasutatakse see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksu ravis," rääkis Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent Juri Karjagin.
Karjagini sõnul seisneb antikehade toimemehhanism selles, et need seostuvad inimrakkude pinnal oleva ACE2 retseptori ühenduskohaga ja ei võimalda viirusel neid kasutada rakku sisenemiseks. Viirusega kokkupuutunud inimestel tekivad aga antikehad alles teatud päevade jooksul.
„Teoreetiliselt peaksid „võõrad" antikehad aitama kõige rohkem siis, kui neid manustatakse selles perioodis, kus oma antikehi veel ei ole või on vähe," rääkis teadlane.
Tänase päeva seisuga ei ole Tartu ülikooli kliinikum koroonahaigetele veel plasma ülekandeid teinud. Käimas on doonorplasma viirust neutraliseeriva võime uurimine ja kui doonorplasma neutraliseerivtoime osutub heaks, siis hakatakse seda raviviisi ka kasutama.
„Ma arvan, et augustis oleme valmis kasutama, aga plasma on mõeldud ikkagi raskes seisundis olevatele patsientidele, kes vajavad haiglaravi, aga veel ei vaja intensiivravi ja kunstlikku hingamist ehk siis kodusel ravil olevatele patsientidele me plasma ülekandeid esialgu ei planeeri," rääkis Juri Karjagin.
Viirust neutraliseeriva toime uurimisega tegeleb teiste seas TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Eva Suzinaite, kes tõdeb, et inimkatsed ei ole veel tänase päeva seisuga alanud.
„Hetkel käivad doonorite plasmade viirust neutraliseerivate tiitrite määramise testid, mille tulemust saab teada selle nädala jooksul," kirjeldas ta täna töös olevaid protsesse.
Plasma kogumist on tänase seisuga alustatud niisiis pigem igaks juhuks - kui teadlased on jõudnud veendumusele, et see toimib haigete ravil.
