Reis üle tasandike ja läbi sõjapiirkondade oli ohtlik, kuid noore tüdruku unistus täitus ning ta sai lõpuks kuulsaks nime all Aloha Wanderwell, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Ühel 1922. aasta oktoobripäeval sattus 16aastane kanadalanna Idris Hall lehte lugedes kuulutuse peale, milles öeldi: „Taibukas põlvpükstes ja kauni näolapiga noor naine võib saada selleks õnnelikuks inimeseks, kes reisib ümber maailma.“

Kuulutuse oli lehte pannud Walter Wanderwell. Idris luges tema kuulutust Prantsusmaal Nice’is tütarlastekoolis, kus ta oli elanud sellest ajast saadik, kui tema isa 1917. aastal Ypresi all langes. Idris oli koolist tõsiselt tüdinud ja igatses mujale.

Walter Wanderwell oli Poola päritolu ameeriklasest seikleja, kes vajas prantsuse keelt kõnelevat assistenti oma suurele ekspeditsioonile, mis pidi autoga sõites maakerale tiiru peale tegema.

Walter kavatses selle ekspeditsiooniga osa võtta võistlusest, mille pidi võitma see, kes jõuab enne järgmist maailmanäitust kolme aasta pärast Detroitis autoga läbi sõita kõige rohkem riike. Võistlusel osales kaks meeskonda. Teises meeskonnas, mis parasjagu Põhja-Aafrikas ringi sõitis, oli üheks autojuhiks Walter Wanderwelli abikaasa Nell.

Kolme kunagi kiirabiautona kasutatud Ford T-ga sõitis Walter Wanderwelli võistkond Detroitist Ameerika idarannikule, kust nad reisisid laevaga Euroopasse. Nüüd olid nad jõudnud Nice’i, kust plaanisid alustada oma suurt ümbermaailmareisi. Wanderwell teadis, et vajab reisil mitmekülgset abilist – kedagi, kes oskaks teha pisiremonti ning võiks ka juhtida reisikraamiga koormatud varuautot.

Sellega abilise ülesanded veel ei piirdunud. Enda ümbermaailmareisi finantseerimiseks filmis Walter reisi ja näitas filmilõike tasu eest publikule. Filmikaadrite paeluvamaks muutmiseks oligi tal tarvis pilkupüüdva välimusega naist, keda kaamera armastaks ja kes inimestele meeldiks.

Idris oli pikk ja üsna kena tüdruk, rääkis viit keelt, ja mis peamine, ta ihkas innukalt kogemusi. Noor tütarlaps oli veendunud, et ta saab „Aasias ja Aafrikas primitiivselt elamisega“ hakkama, nagu kuulutuses oli öeldud, mis sest, et ta oli kõigest 16aastane.

Paar päeva hiljem istuski Idris naiste seas, kes olid kuulutuse peale ennast näitama tulnud. Üsna kiiresti sõeluti Idris välja, sest ta oli kohaletulnutest ainus, kes vastas kõigile kuulutuses nimetatud nõudmistele. Valikut oli seega lihtne teha, kuid Wanderwell rõhutas Idrisele korduvalt: „See ei ole mingi lõbureis.“

Idrisele algas seiklus 1922. aasta 29. oktoobri hommikul. Paljud Nice’i elanikud olid tulnud vaatama Walter Wanderwelli ekspeditsiooni, mis sealt Euroopasse liikuma hakkas.

„16aastane koolitüdruk sõidab autoga ümber maailma,“ kirjutasid ajalehed päeval, mil Idris käivitas automootori, sellal kui fotograafid pilte teha plõksutasid.

Tolle aasta alguses oli Idris sõbra abiga õppinud autot juhtima, sest talle meeldis neljarattalise sõidukiga saavutatav kiirus. Hiljem õpetas Walter Wanderwell Idrise sõitma ümberehitatud Ford T-ga. Idris pani Wanderwellile peagi hüüdnimeks Cap (ingl lüh Captain), sest ekspeditsiooni juhina oli mees kui isehakanud kapten.

Idris seevastu sai hüüdnimeks Aloha – selle sai ta oma lemmiktantsu, Hawaiil tantsitava aloha-tantsu järgi, sest Walteri arvates ei kõlanud nimi Idris piisavalt eksootiliselt. Aloha nime all saigi naine maailmas tuntuks. Idris-Aloha pidi istuma Ford T number 2 roolis. Talle meeldis see ümberehitatud sõiduk väga, sest sellel olid traditsioonilisest Ford T mudelist madalamad uksed ja rohkem mugavusi.

„See oli armastus esimesest pilgust,“ kirjutas Idris-Aloha hiljem auto kohta.

Loe noore naise seiklustest Ford T roolis lähemalt juunikuu Imelisest Ajaloost!