Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits selgitab, et seni tehtud uuringute põhjal tundub, et 2+1 sõiduradadega teelõigud on võrdselt ohutud 2+2 teelõikudega.

Kuna esimene 2+1 teelõik valmis Eestis 2017. aastal ning tehtud on alles esimene suurem uuring, pole võimalik seniseid tulemusi kivisse raiuda, aga lootust on:

“Esialgu tundub, et valminud 2+1 sõidurajaga teelõigud on sarnase ohutustasemega nagu ohutuma otsa 2+2-d. Tegemist on esmase hinnanguga ning see täpsustub, kui 2+1 sõidurajaga teed on mõnda aega toiminud.”

2020. aastal tehti esimene põhjalikum uuring

Maanteeamet vaatles 2020. aasta alguses kolme uue teehoiu kava järgi 2+2 sõidurajaga teeks ehitatavat teed tervikuna, eristades 2+2, 2+1 ning 1+1 sõidurajaga teid.

Eristati neid teelõike, mida juba ehitatakse 2+2 sõidurajaga teeks (Tallinn-Narva mnt-l Aaspere-Haljala lõik, Tallinna ringteel Luige-Saku lõik) või millele tekib 2+2 sõidurajaga alternatiiv (Tallinn-Tartu mnt Kose-Mäo lõik).

Kuigi vaatlusperiood, mida Maanteeamet andmeid analüüsides aluseks võtta sai, on olnud lühike, on näha, et 1+1 sõidurajaga teede ümberehitamise järel 2+1 teedeks on neil liiklusõnnetuste arv läbisõidu kohta langenud.

Enne ümberehitust oli see 0,074 ja pärast 0,044 avariid miljoni autokilomeetri kohta aastas. 2+1 teelõikudel on ehitusjärgsel perioodil toimunud kuus liiklusõnnetust.

Kuna ümberehitusele järgnenud vaatlusperiood on lühike ning selle põhjal ei saa muutuste mõju laiapõhjaliselt hinnata, võib kõigi tegurite koosmõjus väita, et teelõigud on muutunud ohutumaks. Praeguseks kogunenud andmete pinnalt on 2+1 teed sarnase ohutustasemega nagu Eesti kõige ohutumad 2+2 sõidurajaga teed.