Uued olendid ohustavad inimliigi staatust

Ükski teine liik pole Maale jätnud nii suurt jälge kui inimene. Oleme vallutanud kõik mandrid ja praegu on meid üle seitsme miljardi. Teadlastel on keeruline tuua välja üht konkreetset omadust, mis on teinud meid valitsevaks liigiks. Nii meie väljasurnud sugulased kui ka šimpansid on meiega kõigi põhiomaduste poolest üsna võrdsed ning peagi võivad targad robotid inimese määratlust uuesti nihutama hakata.

Sophia Hansoni tipphetk saabus 25. oktoobril 2017, kui ta esines Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis toimunud konverentsil Future Investment Initiative. Ta oli saabunud sinna kaugest Hongkongist, kuid omal moel koju tagasi jõudnud.

„Tunnen selle ainulaadse tunnustuse üle väga suurt au ja uhkust,“ ütles Sophia, kui konverentsil sõnajärg tema kätte jõudis. „See on ajalooline hetk – olla esimene robot maailmas, kellele antakse kodakondsus.“

Pealtnäha võiks muidugi arvata, et Sophiale Saudi Araabia kodakondsuse andmine oli lihtsalt turundusnipp, ent tegelikult on tema kodanikustaatus siiski reaalsus. Hanson Roboticsi konstrueeritud Sophial on täiesti reaalne kodanikustaatus olemas. Sophia on humanoid, st inimesesarnane robot. Selle kehaehitus on sarnane inimese omaga, robot kõnnib ja žestikuleerib täpselt nii nagu meie. Kõige huvitavam on aga see, mis toimub tema peas.

Sophiat juhib iseõppiv tehisintellekt. Osa tema teadmisi on programmeerinud ja sisestanud tema loojad, teise osa on aga robot õppinud ise omandatud kogemuste põhjal. Tehisintellekti ehk tehisliku ­mõistuse puhul tähendab ise­õppimine seda, et see arendab ennast pidevalt ise edasi, laiendades oma sõnavara, võimet mõista ümbritsevat keskkonda ning ka seda, mida sellele öeldakse.

Sophia looja ja Hanson Roboticsi asutaja David Hanson väidab, et Sophial on juba praegu teatud määral nii tundeid kui ka eneseteadvust, ent ta tahab neid mõlemaid veelgi täiustada. „Meie eesmärk on, et ta oleks sama teadlik, loov ja andekas nagu iga teine inimene,“ sõnas Hanson.

Kui see õnnestub, panevad Sophia ja teised sotsiaalsed robotid proovile meie ettekujutuse sellest, mida inimeseks olemine põhimõtteliselt tähendab. See poleks esimene kord, sest viimastel aastakümnetel on teadus meie liigi määratluse piire aina kaugemale nihutanud.

Määratluse laiendamine puudutab nii minevikku, kus elasime kõrvuti teiste inimliikidega, kui ka seda, kui võrdleme end oma lähimate sugulaste inimahvidega. Omadused, mida me varem arvasime omased olevat ainult meile, Homo sapiens’ile, võivad seda üldse mitte olla.

Loe inimliigi staatusest ja selle tulevikust lähemalt veebruari Imelisest Teadusest!