Rämpstoit võib pimedaks teha
Ühendkuningriigi arstide värskelt avaldatud juhtumianalüüs näitab, et pidev rämpstoidu söömine ei riku ainult inimese südant ning veresooni, vaid võib koguni silmanägemise viia, vahendab Live Science.
Juhtumi keskmes oleva Ameerika Ühendriikidest pärit nooruki probleemid algasid 14-aastaselt, kui ta otsustas väsimusprobleemidega arsti poole pöörduda. Tehtud vereanalüüsid näitasid, et tal oli aneemia ning madal B12 vitamiini tase. Arst määras talle vitamiinisüstid ning andis talle nõu oma toitumise parandamiseks, et vitamiinivaegust leevendada.
15-aastasena võttis kogu lugu aga palju tõsisema pöörde - noorukil tekkisid äkitselt ägedad kuulmis- ja nägemisprobleemid ning isegi arstid ei osanud nende põhjust leida. Magnetresonantstomograafi ja silmakontrolli tulemused ei näidanud samuti, et midagi valesti oleks olnud.
Paari aasta pärast oli nooruki nägemine juba nii halb, et ta kvalifitseerus USA standardite järgi pimedaks. Põhjalikumad uuringud leidsid, et selles oli süüdi nägemisnärvi kahjustus. Lisaks leiti, et ka erinevatest olulistest ainetest on kehas jätkuvalt puudus - peale B12 defitsiidi ei olnud organismis ka vajalikul määral vaske, seleeni ja D-vitamiini.
Üha süvenev toitainete defitsiit pani arstid nooruki toitumist uurima ning selgus, et alates algkoolist on patsiendi toitumine tõsiselt korrast ära. Valdava osa teema igapäevasest söögist moodustasid krõpsud, friikartulid, sai, sink ning vorstikesed. Muid toite ta vältis, kuna talle ei meeldinud nende tekstuur.
Arstid uurisid noore nägemisprobleeme veel ning leidsidki, et ainus loogiline selgitus nende äkilisele tekkele on toitumisprobleemidest tingitud toitainete vaegus. Kuigi on teada, et B-grupi vitamiinide vaegus võib tekitada nägemisnärvi kahjustust, on sellised juhtumid arenenud riikides haruldased.
Arstid arvavad, et nooruki toitumisprobleemi taga on ARFID-täheühendiga tähistatav toitumishäire (avoidant-restrictive food intake disorder), mis paneb inimese vältima teatud tekstuuri ning värviga toite. Lihtsalt toidu suhtes valiv olemisest eristab seda just see, et selle all kannatavad inimesed peavad oma välja valitud toitudest väga rangelt kinni ning võivad seetõttu tekitada iseendal kehas toitainete vaegust. Sisuliselt on tegemist anoreksiaga, kuid selle all kannatavad inimesed ei muretse oma keha pärast, vaid lihtsalt soovivad teatud toite vältida.
