Juulist saab ilmselt kõigi aegade kuumim kuu, Eestis oli kuu üks jahedamatest
Tegemist on veel esialgsete analüüsitulemustega, vahendas BBC, kuid globaalse temperatuuri andmed juulikuu kohta näitavad, et kõige soojemate kuude edetabelis tõuseb 2019. aasta juulikuu tõenäoliselt kõige kõrgemale kohale.
Napi "eduga" võib möödunud kuud nimetada nüüd kõigi aegade kuumimaks kuuks. Seni oli kõige kuumema keskmise temperatuuriga 2016. aasta juuli, kuid 2019. aasta juuli läheb sellest ilmselt napilt ette.
Esialgse mõõtmisandmete hindamise tegid Copernikuse Kliimamuutuste Teenistuse teadlased ning selle rekordi ametlikuks kinnitamiseks peab ootama veel esmaspäevani, mil avaldatakse täielik analüüs.
Hinnang põhineb satelliitidelt ja maapealsetest mõõtejaamadest saadud informatsioonil ning teadlaste sõnul on see edetabelimuutus värskeim märk selle kohta, et Maal leiab aset pretsedenditu soojenemine.
Alles kuu aega tagasi sündis uus rekord juunikuus, millest sai samuti temperatuuride vaatlemise ajaloo kõige kuumem juuni. Teenistuse andmetel on iga kuu sel aastal jõudnud kuumuse poolest kõige kuumemate kuude sekka.
Copernicuse keskuse teadlane Freja Vamborg ütles BBC-le, et märkimisväärseim ei ole mitte konkreetse kuu jõudmine kõige kuumemate kuude edetabeli tippu vaid see, et ka eelmine kuu ja kõik eelnevad selle aasta kuud on olnud teiste aastatega võrreldes väga soojad.
Eestis oli olukord natuke teistsugune. Juulikuu keskmine õhutemperatuur oli Eestis ainult 16,4 soojakraadi, kuigi paljudesse mälestustesse süübis see kuumalainete tõttu väga kuuma kuuna. Käesoleval sajandil on tänavusest juulist külmemad juulikuud olnud vaid aastatel 2017 (15,7 kraadi), 2015 (15,1 kraadi) ja 2000 (16,3 kraadi), kirjutas Maaleht eile.
Kui polnuks hiljutist, paar päeva kestnud kuumalainet, siis jäänuks nüüdne juuli käesoleva sajandi külmimaks kuuks.
Paari aastakümne kõige kuumem juulikuu Eestis on olnud ajalooliselt kuumal suvel 2010, mil kuu keskmiseks õhutemperatuuriks on ülikooli ilmajaam arvutanud 22,6 kraadi ehk siis iga päev üle kuue kraadi tänavusest soojemana.
Ilmavaatleja ennustas sellist suve Eestis ette
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Elina Akk, kes on alates 1989. aastast teinud ilmavaatlusi, arvas juba maikuus, et ees on vaheldusrikas, küllalt soe ning saagirohke suvi.
Autori loal avaldame alljärgnevalt lõigu tema kevadel tehtud ennustusest. Lugu on tuleviku- ja minavormis, sest kõik alljärgnev sai kirja pandud juba mai esimesel nädalal:
Tänavu märkasin vaatlusmärkmeid tehes sarnasust 2014. aasta vaatlusandmetega. Näiteks saabusid ka 2014. aastal enamus rändlindudest juba märtsi esimeses pooles. Ja isegi nädalavõrra varem kui tänavu.
Sookured olid viis aastat tagasi kohal 9. märtsil, tänavu nägin esimest 18. märtsil. 2014. aastal jõudsid lõoke, luiged ja haned Raplamaale 11. märtsil, tänavu 17. märtsil. Kägu kuulsin toona esimest korda 27. aprillil, nüüd samal ajal.
Sarnaselt käesoleva aastaga valitses 2014. aasta aprilli lõpus looduses kuivus ja põud. Analoogne oli ka mai alguses saabunud külmalaine koos lume, rahe ja lörtsiga.
Seega võiks 2014. aasta vaatlustulemustest lähtudes prognoosida, et maikuu esimene pool tuleb jahe. Hetke prognoosi toetab Rannust kogutud vanarahvatarkus, et kui detsember soe, siis mai külm. Mulluse detsembri esimene pool oli soe, külmakraadid saabusid alles 15. detsembrist.
Nii võiks eeldada, et 2019. aasta 15. maist muutub ilm püsivamalt soojaks, kus päevased õhutemperatuurid on võib olla juba 20 plusskraadi ligi ja ka öösel enam miinuskraade ei tule, kirjutas ta mai alguses.
Võrdluseks: viis aastat tagasi, 2014. aastal oli soe öökülmadeta periood 17. maist kuni 25 maini, aga seejärel toimus pööre ning maikuu viimased päevad kujunesid taas külmaks.
Jahe jaan, soe juuli ja mõnus august
Ka 2014. aastal juuni oli külm ja vihmane. 18. juuni vastu 19. esines öökülma, mis tegi kahju kartulipealsetele. Jaanilaupäeva õhtul oli õhutemperatuur ainult 7 kraadi plussis. Kandsime kindaid ja jopesid ja olime rõõmsad, et vihma ei saja.
2014. aasta juuli oli aga kuum ja kuiv, üksikute äikesevihmahoogudega. Õhutemperatuurid jäid 20 plusskraadi ümber ja vihma sadas vähe.
2014. aasta august oli soe, üle 15-kraadiste õhutempertuuridega, ent parajate vihmahoogudega. 2014. aasta oli hea marja-aasta ning ka põlluvili kasvas mühinal.
Rõõmustavad nii puhkajad kui põllumehed
Kui teha üldistus ja eeldada, et 2014. ja 2019. võiksid olla sarnased, siis võiks opimistlikult prognoosida, et juunikuu tuleb pigem jahe, öökülmadega ja sajune, aga ülejäänud suvi peaks olema mõnusalt vaheldusrikas.
Õhutemperatuurid peaksid juuli- ja augustikuus olema 15-20 kraadi ümber. Vihma sajab juulis pigem vähe, see-eest augustis on sademeid mõõdukalt.
Seega, kes puhkusele mõtleb, peaks sihtima selle juulikuusse. Kellele meeldib mitte liiga kuum ja kuiv suvi, sel on õige teha puhkuseplaane augustisse. Eesti-siseseks reisimiseks on mõnusad mõlemad kuud.
Hea saagiaasta peaks tulema aia-ja põllupidajatele. Ning metsas ei tohiks marjulised ja seenelised ka tühja korviga jääda.
Käesolev prognoos tugineb 2014. aasta ja 2019. aasta jüripäeva ja sellele järgnenud kuude vaatlusandmetele ja need on tehtud Raplamaal.
Ilmaga on nii, et see erineb ikkagi aastati ja on erinev ka Eestimaa eri piirkondades. Vanarahva tarkuse järgi saab ilma ennustada väga hästi, kuid kogemused ja teadmised, mis annavad ennustusele täpsuse, tulevad ajaga.
