"Sel aastal oli kuiv talv ning hiljuti on olnud palju sooja õhku, päikesepaistet ja selge taevas. Need on sulamiseks väga head tingimused," selgitas Taani meteoroloogiainstituudi kliimateadlane Ruth Mottram. Mottrami ja ta kolleegide sõnul sulas Gröönimaal kõigest 17. juunil 3,7 miljardit tonni jääd ning kokku on selle kuu algusest sulanud umbes veel kümme korda rohkem.

Kõige suurem probleem on teadlaste sõnul sulamise varajane algus. Sulamise ja uuesti jäätumise tsükkel on Gröönimaal üpris hästi paigas - tavaliselt hakkabki sulaperiood just juunikuus, ent sel korral täheldati sulamist juba mais. Sellist asja on varasemalt täheldatud vaid ühel korral, 2016. aastal.

Rekordiline aasta oli aga hoopis 2012, kus sulas enim jääd ning Arktilise merejää ulatus oli vähim siiani mõõdetust. "Täiesti võimalik, et võime praegu 2012. aasta rekordid ületada," ütles Mottram.

Alates 1972. aastast on Gröönimaa jää sulamine maailmamere keskmist tõstnud umbes 1,4 sentimeetri võrra. Teadlased kardavad aga, et kasvuhoonegaaside mõjul see number aina suureneb. Üks kliimamuutuste ilminguid ongi näiteks pikemad sulamisperioodid.

Lisaks üleilmsetele probleemidele on ka kohalikul tasandil tegu väga murettekitava nähtusega. Nimelt on mandrijää kehva infrastruktuuriga Gröönimaa elanike liikumise jaoks hädavajalik. Mitmed kohalikud on aga välja toonud, et viimasel ajal on hakanud üles sulama sellised kohad, kust muidu on harjutud liikuma. Nii võibki koerakelguga reisides vahel ots ringi keerata ja tagasi sõita, kuna tee on lihtsalt üles sulanud.