Uue direktiivi kohaselt on võimalik broneerida aeg ja ruum ISS-il tegutsemiseks, samuti on võimalik reklaami kaasata NASA astronaute. Küll aga ei hakka astronaudid kunagi reklaamima tooteid, mis neile ei meeldi. Lisaks sellele võivad ettevõtted juba 2020. aastast ISS-ile saata oma astronaute, kõike seda loomulikult kena rahasumma eest.

Venelased on juba mõnd aega lubanud kosmosejaama turiste kui ka ettevõtteid ning NASA on siiani olnud rangelt selle vastu. Varasemalt said NASA-ga koostöös ettevõtted ISS-il reklaamida vaid siis, kui reklaamil või tootel oli hariv sisu või tegemist oli mingisuguse konkreetse tehnoloogiademonstratsiooniga.

NASA-s toimuvatele muutustele vihjas juba eelmise suve lõpus NASA juht Jim Bridenstine, kes toona tõi välja, et kosmoseagentuur võiks teenida ettevõtetele rakettide nimeõiguste müügist. Agentuur on ka teistes tegevustes viidanud, et ajapikku võiks kontroll ISS-i ja maalähedase orbiidi üle kanduda hoopis erasektorile.

Nimelt võtab jaama haldamine NASA eelarvest igal aastal 3-4 miljardit dollarit ning juhul, kui selline märkimisväärne kulu kellegi teise kanda antaks, jääks agentuurile rohkem raha, et taga ajada ambitsioonikamaid projekte süvakosmoses.

Esialgselt tegi 2018. aastal ka president Trump ettepaneku, et ISS-i rahastus võiks ära kaduda 2025. aastaks. Kuigi praeguseks on sellest mõttest loobutud, otsib NASA siiski võimalusi kulude kaotamiseks või vähemalt nende kärpimiseks.

Kuigi NASA on praeguseks teatanud, et on kommertsprojektidele avatud, on juba praegu paika pandud väga selged piirangud. Vaid 5 protsenti kõigist ISS-i ressurssidest on määratud kommertstarbeks, aastas tohib ISS-i saata vaid 175 kg mahus kommertskaupa ning NASA meeskond kulutab aastas kommertstegevusele vaid 90 tundi. Eraastronaudid saavad jaamas viibida maksimaalselt 30 päeva ning kokku võivad ettevõtted sinna teha 2 lendu aastas.

Lisaks küsib NASA teenuste eest suure hulga raha - eraastronaut peab elamiskulude, näiteks WC kasutamise eest maksma 11 250 USA dollarit päevas, selle lisanduvad kulud toidu, hapniku ja meditsiiniliste tarvete eest, mille tarvis on vaja välja käia veel 22 500 dollarit. Elektrit müüakse kilovatt-tunni hinnaga, 42 dollarit kWh eest. Lõppkokkuvõttes võiks NASA esindajate sõnul ühe öö hinnaks kujuneda umbes 35 000 USA dollarit.

Lisaks sellele plaanitakse jaama Harmony moodul muuta kommertsmooduliks, kuhu üks ettevõte saaks piiratud ajaks kinnitada oma elamismooduli. NASA on huvitatud ettevõtetel palunud esitada oma kavandid ning teeb nende seast otsuse selle majandusaasta lõpuks.