Leiti üks tõenäoliselt lahedamaid fossiile

Põhja-Ameerikas leiti üsna ootamatust kohast lubjakivis fossiil, mis pärineb umbes 50 miljoni aasta tagusest ajast. Leiu teeb eriliseks aga see, et kivistiseks ei muutunud üks või mõni kala - viimase puhkepaiga kivistisena leidis korraga terve kalaparv, milles 259 isendit tänaseks väljasurnud liigist "Erismatopterus levatus"

Loomulikult ei tea me täna, umbes 50 miljonit aastat hiljem, mis põhjusel see õnnetu kalaparv täpselt nii järsku maha võeti, kuid teadlased Arizona ülikoolist ja Mizuta memoriaalmuuseumist Jaapanis arvavad, et madalas vees ujunud väikesed kalad jäid kokku variseva liivadüüni alla.

Need kalad elasid "Green River" nimelise piirkonna mäestiku järvedes eotseeni ajastikul umbes 56 - 34 miljonit aastat tagasi.

Täiskasvanud selle liigi esindaja peaks olema umbes 6,5 cm pikk, kuid selles kivistises jäädvustunud kalad olid alles maimud - kuni umbes 2 cm pikkused.

Kuigi kalad on väga väikesed, on tegemist hiiglasliku avastusega. Fossiilid pakuvad toreda tagasivaate maailma ajalukku, aga neist saab harva aimu iidsel ajal elanud olendite käitumiste kohta või selle kohta, kuidas elusolendite käitumine on ajas muutunud.

See fossiil aga on aga kivisse jäädvustunud tõend selle kohta, et kalad on hoidnud suurtesse parvedesse juba pikka aega - vähemalt 50 miljonit aastat. Veelgi hämmastavam on aga see, et kalaliigid, mis täna samamoodi käituvad, on evolutsiooniliselt oluliselt erinevad neist eotseeni ladestikku kivistunud kaladest.

Uurijad haarasid harukordsel võimalusel sarvist ning mõõtsid iga üksiku väikese kala, kaardistasid nende asukohad ning koostasid üle 1000 erineva simulatsiooni kalaparve võimaliku liikumise kohta.