Peale Suurt Pauku esimesena tekkinud molekuliks peetakse HeH+ molekuli, heeliumhüdriidi iooni, mille olemasolu on küll laboritingimustes tõestatud, kuid siiani oli see kosmosest reaalselt leidmata. Nüüd on teadlased viimaks selle tuvastanud, vahendab CNN.

"Universumi keemia algas HeH+ molekulist. Tõendid selle puudumisest tähtedevahelises ruumis on olnud astronoomias pikka aega väga suur dilemma," selgitas CNN-ile Max Plancki Raadioastronoomia Instituudi astronoom Rolf Güsten.

1970ndatest aastatest pärinevad keemilised mudelid viitasid, et HeH+ võiks leiduda planetaarudus, mida tähed oma viimsetes eluetappides enne supernoovana plahvatamist eritavad. Molekuli ioon tekib, kui umbes 100 000 kraadise kuumusega täht ioniseerib udu kiirguse toimel.

Kuigi teadlased aimasid, kust molekuli otsida võiks, oli selle tuvastamine Maalt meie atmosfääri tõttu keeruline. Seega kasutati otsimiseks hoopis SOFIA nimelist süsteemi - erilist lennukit, mis kannab oma pardal teleskoopi ning saab seega objekte vaadelda ülemistest atmosfääri kihtidest. Nii on segavaid tegureid vähem ning molekulisignatuuride leidmine lihtsam. SOFIA pardal olev GREAT spektromeeter leidiski molekuli lõpuks NGC 7027 nime kandvast udukogust üles.

"HeH+ avastamine on dramaatiline ja ilus näide sellest, kuidas loodus molekule moodustab," ütles Johns Hopkinsi Ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor David Neufeld, kes uurimistöös kaasa lõi. Neufeldi sõnul võib küll esmapilgul tunduda ebatõenäoline, et sisuliselt maailma aluseks olev molekul tekkis ülikõrgetel temperatuuridel väärisgaasist ja vesinikust, kuid just selles looduse võlu seisnebki. "Seda fenomeni ei kinnita vaid astronoomilised vaatlused, vaid ka meie poolt varasemalt loodud teoreetilised mudelid," ütles professor.