Eriti rõhutatakse seda majutusteenustest kõnelevas alaosas, kus mainitakse, et üksiktoa hotellis saab kätte 2-7 krooni eest, kahese toa eest tuleb välja käia aga 3,5-10 krooni. "Muidugi ei tasu oodata sellist luksuse ja mugavuse taset nagu Euroopa parimates hotellides, kuid puhta ja auväärse toa saab väga odavalt," kirjutatakse brošüüris.

Samuti kiidetakse turismivoldikus restoranide odavaid hindu - õhtusöök mainekas restoranis maksab 2,5 krooni, lõuna saab aga 1,2 krooniga. Seejuures ei jäeta mainimata, et Eesti on toitu eksportiv maa ning kuna kohalik toodang on värske, on ka toit hea kvaliteediga. Võrdluseks olgu veel mainitud, et lihttööline sai toona palka 30-60 krooni, spetsialist võis aga teenida kuni 120 krooni.

Mida aga Eestis teha? Soovitatakse külastada nii Tallinnat kui ka Narvat, mis on mõlemad tuntud oma keskaegse arhitektuuri pärast. Narvas soovitatakse külastada kindlust, randasid ning otsida Põhjasõja aegseid bastioneid ja kindlustisi, Tallinnas soovitatakse väisata vanalinna.

Kõige huvitavamaks linnaks peetakse voldikus aga hoopis Petserit, mille puhul rõhutatakse selle keskel asuvat kreeka-katoliku kirikut ning linna asumist Ida ja Lääne kultuuride kohtumisjoonel. "Linna elanikud on setud ning venelased, kelle kultuuriline tase on oluliselt madalam kui ülejäänud riigi elanikkonnal," kirjutatakse aga voldikus.

Kuidas aga 1934. aastal üks turist üldse Eestisse saada võiks? Voldik tõdeb, et olemas on kõik võimalused - Ühendkuningriigist saab Eestisse nii maad- kui ka merdmööda, samuti saab tulla lennukiga. "Tallinna ja Londoni vahet sõidab iga nädal aurulaev," avaldab voldik, kuid samas tõdetakse, et praamide ja rongiga on võimalik Londonist soovi korral Tallinna jõuda 60 tunniga, Pariisist tulekuks tasuks varuda 47 tundi, Berliinist 33. Isegi Riiast tulijatele soovitatakse Tallinnasse jõudmiseks arvestada vähemalt 12 ja poole tunnise ajakuluga.

Kellel aga aega ei olnud, said tulla lennukitega, mis liiklesid Tallinn-Helsingfors-Stockholm, Tallinn-Riia-Varssavi ja Tallinn-Riia-Berliin liinidel. Esimestel liinidel väljus iga päev kaks lennukit, viimasel aga hooajaliselt vaid üks lennuk päevas.