MedicalXpress vahendab, et teadlased kasutasid info hulga välja peilimiseks matemaatikast tuntud informatsiooniteooriat, mille eesmärk on info kvantifitseerimine ehk mõõdetavatele ja võrreldavatele väärtustele teisendamine. Teisisõnu, informatsioon muudeti loendatavaks infoks, antud juhul baitideks.

Teadlased alustasid oma tööd sellest, et määrasid foneemidele - sõnu moodustavatele häälikusüsteemidele eeldatavad mahud. Inglise keeles on hinnanguliselt 50 foneemi ning teadlased hindasid, et neist igaühe salvestamiseks oleks ajus tarvis eraldada 15 bitti.

Seejärel hinnati sõnavara - oletuslikult teab keskmine keelt oskav inimene umbes 40 000 sõna, mis teeks sõnavara kogumahuks 400 000 bitti. Sellele lisanduvad veel nende 40 000 sõna semantilised tähendused (nende seosed ülejäänud keelendite, reaalsete objektide ja mõtlemisega), mis moodustas omakorda veel 12 miljonit bitti infot.

Sinna juurde lisati veel teguritena sõnade kasutamise tihedus (80 000 bitti) ja 700 bitti mahtu, milles hoitaks keele süntaksireegleid ehk reegleid, mille põhjal keeles lauseid ning sõnaühendeid moodustatakse.

Liites kõik need andmehulgad kokku, saadigi teada, et ühe keele mälumaht peas on umbes 1,56 megabaiti. See on võrdeline umbes 873 lehekülje tavalise tekstiga, 4 umbes kahesaja leheküljelise raamatuga või umbes ühe sekundi kõrgekvaliteedilise HD-videoga.