Värskelt avaldatud uurimuse kohaselt võisid Soodom ja Gomorra asuda tänapäeva Jordaanias, Ghoris. Juba 13 aastat on arheoloogid läbi viinud väljakaevamisi seal asuva Tall el-Hammani pronksiaegse asula juures ning üritanud mõista, miks seal kunagi asunud võimsad asulad ootamatult hävisid. Nüüd arvavad nad, et on nii linnade hävingule kui ka piibliloole selgituse leidnud.

Nimelt olid Soodom ja Gomorra piiblis liiderlikud linnad, mis seetõttu jumala poolt hävitati. Piiblis lugu jutustav lõik on järgnev (Esimene Moosese raamat 19:23-28): "Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari. Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku. Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud, heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsekui sulatusahju suits."

Teadlaste arvates võib lugu selgitada Tall el-Hammanit tabanud meteoriit, millega kaasnes võimas lööklaine, mis pühkis umbes 2500 aastat püsinud asula hetkega maamunalt. Seejuures hävisid ka asula kuni 30 meetri paksused ja 15 meetri kõrgused müürid, mille kogupikkus on arheoloogide sõnul umbes 2,5 kilomeetrit.

Piiblis mainitud sulatusahju lugu kinnitab linnast leitud keraamikakild, mille üks pool oli sulanud klaasiks. Sellised protsessid toimuvad vaid ülikõrgel kuumusel: teadlaste hinnangul paljastasid klaasis peitunud tsirkoonikristallid, et sulamise hetkel võis temperatuur olla 8000 ja 12000 kraadi vahel, kuid seda ainult hetkeliselt, kuna moodustunud aine kiht oli õhuke. See viitab, et tegemist oli ilmselt meteoriidi maandumisest tekkinud ülikuuma plahvatusega, mis kestis kõigest paari millisekundi pikkuse aja.

Veel üks oluline osa, kus piiblilugu ja teaduslik vaade kattuvad, hõlmab piirkonna põllumajandust. Kui enne katastroofi oli tegemist ühe kõige viljakama alaga terves piirkonnas, siis pärast plahvatust oli see ligi 700 aastat asustamata. Geokeemiline analüüs näitas, et põhjus oli pinnases, mille soola ja sulfaadinäitajad (piibliloos oli mainitud väävlit, millest sulfaadid koosnevad) olid niivõrd kõrged, et põllumajandus piirkonnas oli täiesti mõttetu. Teadlaste hinnangul võivad soolaosakesed pärineda vahetus ligiduses asuvast Surnumerest, mis teatavasti on ülikõrge soolasisaldusega.

Meteoriiditeooriat kinnitavad ka võrdlused teiste sarnaste katastroofidega, näiteks avastati, et Tunguusi meteoriidikatastroofi ja Tšeljabinski juhtumi puhul oli märgata sarnaseid keemilisi signatuure, näiteks täheldati kõigi juhtumite puhul regioonis kõrget plaatinataset.

Kõik teadlased aga ei ole välja pakutud teooriaga päri - mõned neist väidavad, et geograafiliselt on tegemist vale kohaga, teised aga ei ole nõus sündmuse toimumisajaga. Värskelt avaldatud uuring pakub aga mõlemale poolele kindlasti ohtralt mõtlemisainet.