Belgia keskkonnakaitserühmitus Landschap ütles, et nad on hunti juba pikemalt jälginud ja loom saabus Saksamaa põhjaosas asuvalt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt, ületas eelmise aasta jõulude ajal Hollandi piiri ning saabus Belgiasse. Looma liikumist teatakse täpselt tänu sellele, et ta on varustatud kaelarihmaga, mille küljes on elektrooniline jälgimisseade. Kümne päevaga läbis hunt 500 kilomeetrit.
Viimastel nädalatel on hunt liikunud Belgia kirdeosas asuva Limburgi ja Hollandi kagunurgas paikneva samanimelise provintsi vahet. Kui looma Belgias Leopoldsburgi lähistel kohati, oli see esimene ametlik juhtum, mil hundi viibimine Belgia pinnal pärast enam kui saja-aastast pausi ametlikult registreeriti. Tõsi, arvatakse, et üks hunt jäi aastal 2011 kaamerasilma ette ka Belgia lõunaosas Ardennides. Siis ei leitud aga hiljem mingeid karvu või jälgi, mis hundi külaskäiku kinnitanud oleks.
Looduskaitsjad on mõistagi rõõmsad, kirjutab IFLScience. Viimase saja aasta jooksul on Lääne-Euroopas hunte halastamatult kütitud ja liigile on andnud löögi ka linnastumine ja tööstuse areng, mistõttu polnud neid kaua mitmetes riikides ühtegi. Viimasel ajal on hundid hakanud Lääne-Euroopa riike taasasustama ja Belgia oli viimase ajani viimane "hundita" riik.
Tõsi, mitte kõik pole huntide naasmise üle rõõmsad: näiteks paljud Prantsusmaa ja Hispaania talumehed on sellele tugevalt vastu, muretsedes oma kariloomade pärast, kes aastakümneid on üsna ohutut elu elanud. Kuid samas leiti 2011. aastal läbiviidud uuringus, et viis Euroopa kiskjat - pruunkaru, ilves, ahm, hunt ja šaakal - laiendavad oma levilat edukalt väljapoole kaitsealasid ka ilma looduskaitsjate abita.
