Praegu on astronaudid rahvusvahelisest kosmosejaamast avakosmosesse väljudes alati spetsiaalse kaabliga jaama küljes kinni. Kuid see võib puruneda või lahti tulla - nii juhtus näiteks ISS-ist väljunud Vene kosmonaudi Oleg Skripotškaga, kes olekski ilmselt avakosmosesse minema triivinud. Õnneks põrkas kosmonaut juhuslikult vastu üht antenni ja hõljus jälle jaama suunas tagasi.

Astronautid kannavad küll reaktiivranitsat nimega SAFER, mis on varustatud väga pisikeste põtkuritega. Need lasevad välja gaasijoa, tänu millele saab astronaut liikuda sellesse suunda, kuhu vaja. Probleem on aga selles, et SAFERit tuleb kontrollida manuaalselt. Selleks on skafandri küljes spetsiaalne karbike. Ent selle kasutamine võib olla keeruline, kui avakosmoses viibija oma suuna- ja asenditaju kaotanud on. See võib seal hõlpsalt juhtuda, kuna inimene ei pruugi aru saada, mis on "all" ja mis "üleval". Hädaolukorras võib segadus saatuslikuks saada.

The Verge kirjutab, et uus "Vii mind koju"-nupp tähendab seda, et SAFERi kontrollkarpi pole põhimõtteliselt enam vaja. Selle asemel vajutab astronaut skafandril asuvat nuppu ja navisüsteem juhib ta reaktiivseljakotti kasutades automaatselt tagasi õhulüüsi juurde.

Sellise süsteemi arendamise juures on seni üheks suuremaks murekohaks olnud skafandrile navisüsteemi välja arendamine. Probleem on selles, et seda, kus inimene täpselt kosmoses paikneb, on raske kindlaks teha.

Draper on nüüd lahenduse leidnud: nende süsteemis on kombineeritud kõrge lahutusvõimega kaamera, mis suudab astronauti ümbritsevaid tähiseid ära tunda ning samuti seade, mis mõõdab ja hindab seda, kuidas inimene kosmoses täpselt liigub. Süsteemi saab lisada veel sellisegi mõõdiku, mis hindab astronaudi asukohta kosmoses tähtede järgi. Madalamal orbiidil on võimalik veel satelliitide GPS-signaale ära kasutada.

Praegu arendatakse algoritmi, mis arvutaks välja astronaudi kiireima ja otseseima teekonna jaama õhulüüsini. Kui kogu lahendus valmis, tuleks kontrollimatult avakosmoses hõljujal lihtsalt nuppu vajutada, põtkurid käivituksid ja juhiksid inimese ohutult jaamani tagasi. Süsteemi võiks käivitada ka kaugjuhtimise teel jaamast seest, kui seal olijad näeksid, et kaaslane hädas on.

Hetkel ootab Draper NASA rahastust, et "kodunupp" täielikult välja arendada. Firma usub, et seda saaks kasutada ka mujal - näiteks sukeldujate puhul. Samamoodi saaksid selle abil kiireima tee leekides majast välja arvutada näiteks tuletõrjujad.