Pagulased Kesk-Euroopast: kõledad olud sundisid miljoneid sakslasi kodumaalt Põhja-Ameerikasse rändama
Sõnapaar "Saksamaa ja pagulased" seostub tänapäeval eeskätt inimestega, kes iga hinna eest riiki sisse soovivad saada. On aga olnud ka selliseid aegu, mil sakslased ise on oma kodumaalt massiliselt lahkunud, et paremat elujärge leida. 19. sajandil siirdus Saksamaalt Põhja-Ameerikasse tervelt viis miljonit inimest ja värske uuring näitab, et üheks peamiseks lahkumise põhjuseks oli kliimamuutus.
Peamiselt mõjutas olude jahenemine tänase Saksamaa edelaosa, ütlevad teemat uurinud Freiburgi ülikooli teadlased. The Daily Mail vahendab, et lisaks ebasoodsaks pööranud kliimale oli lahkumisel ka muid põhjusi: inimesed pagesid vaesuse, sõdade ja revolutsioonide eest.
16. sajandist 19. sajandini kestis Euroopas niinimetatud väike jääaeg (selle alguse ja lõpu osas on ka muid määratlusi), mil temperatuurid oluliselt langesid ja elu üpris kõledaks kiskus. Eriti külmad olid ajavahemikud 1570–1630 ja 1675–1715. Alpide liustike pindalad kasvasid, suved olid jahedad ja talved pakaselised, lisaks oli keskmisest enam äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu üleujutused ja põuad. Väikese jääaja järelmõjud kestsid ka 19. sajandi esimesel poolel.
"Leidsime, et 20-30% Saksamaa edelaosast lahkunud inimesi läks Põhja-Ameerikasse kaudselt kliima tõttu," ütles Freiburgi ülikooli professor ja vastava uuringu üks juhte Rüdiger Glaser. "Sündmusteahel on selgelt nähtav: kehv kliima viis selleni, et põldudelt saadi vähem saaki. Seetõttu tõusis teravilja hind ja inimesed lahkusid. Kuid see on siiski vaid üks pusletükk."
Freiburgi ülikooli uurija Iso Himmelsbach lisas, et erinevate pagulaslainete puhul oli kliima mõju suurus erinev.
Trump ja Heinz on pärit Kallstadtist
Teadlased vaatlesid paljusid erinevaid andmeid: ametlikku väljarändamisstatistikat, ilmavaatluste ülestähendusi, viljasaakide kokkuvõtteid ja teravilja hindu. Keskenduti piirkonnale, mis jääb tänapäevase Baden-Württembergi liidumaa alale. Sealt on pärit mitmed hiljem USA-s kuulsaks saanud väljarändajad nagu näiteks Karl Pfizer, kelle nime kandev ravimikorporatsioon on üks maailma tuntumaid. Ka USA presidendi Donald Trumpi isapoolsed esivanemad on sealtkandist pärit, ent mitte Baden-Württembergist, vaid selle naabruses Rheinland-Pfalzi liidumaal asuvast Kallstadtist. Seal on Trumpi-nimelisi elanud juba 17. sajandil. Kallstadtist on pärit ka Johann Heinrich Heinz, kelle poeg Henry John Heinz pani aluse omanimelisele toiduaineimpeeriumile.
Esimene suur laine järgnes sellele, kui Indoneesias purskas aastal 1815 Tambora vulkaan. Tuhk ja gaasid, mis atmosfääri jõudsid, tingisid keskmiste temperatuuride langemise paari järgmise aasta jooksul. Aasta 1816 sai rahvasuus nimeks "aasta ilma suveta". Oli laialdaselt ikaldusi, nälga ja paljud lahkusid kodust paremat põlve otsima.
Teine kõrge väljarändega aasta oli 1846. Sel aastal oli erakordselt kuum ja kuiv suvi, mis viis taas kehvade saakide ja kõrgete toiduhindadeni. Nendel kahel aastal oli Freiburgi ülikooli teadlase Annette Bösmeieri sõnul kliima eriti tähtsaks väljarände mõjutajaks, muudel aastatel olid teised faktorid tähtsamad.
Krimmi sõda tõstis hindu
Näiteks kolmanda, kõige suurema väljarändelaine puhul, mis kestis 1850-55, mõjutas kõrgeid toiduhindu küll osalt ka kehv ilm, ent teisalt kruvis hinnad üles ka käimasolev Krimmi sõda, mil Prantsusmaa toiduainete ekspordi keelustas. See ajas Saksamaa turgudel viljahinna kõrgustesse. Badeni võimud maksid tollal lausa vaestele peale, et need kodumaalt lahkuksid - nii sooviti vältida rahutusi ja hoida kokku vaestehoolekande rahade pealt.
Niisiis, ütlevad teadlased, oli migratsioon Saksamaalt 19. sajandil keerukas protsess, mida mõjutasid paljud erinevad faktorid, ent nagu uuringust selgub, oli kliimal selles oluline roll mängida.
Nagu teame, on tänapäeval teadlaste seas on laialt levinud arvamus, et sarnasi kliimapagulasi hakkame soojenevate keskmiste temperatuuride ja äärmuslike ilmastikunähtuste tingimusis aina enam nägema. Kuid nüüd põgenetakse mitte kõleduse, vaid kõrvetava palavuse eest.
