Leiti Taanimaa vanimad kassid, lahtiseks jääb nende sinna jõudmise viis

Arheoloogid kaevasid 2014. ja 2015. aastatel Ålborgis välja ühe rauaaja­inimeste asupaiga. Tööde käigus leiti sadu luid, mis on nüüdseks ekspertide poolt analüüsitud.

Leidude seas oli kolm kassiskeletti. Kuna asum dateeriti 1. sajandisse pKr, on nende luude puhul tegu vanimate ­taltsutatud kasside leiuga, mille arheo­loogid on Taanis kunagi teinud, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Skandinaavias elasid metsikud kassid juba pronksiajal, kuid neid ilmselt taltsutada ei suudetud. Pariisis asuva Jacques Monod’ instituudi geneetiku Eva-Maria Geigli tehtud DNA-uurimuse järgi pärinevad kõik taltsutatud kassid Euroopas vaaraode Egiptusest.

Ålborgi leid aga nihutab taltsutatud kassi saabumise aja tunduvalt varasemaks. Limfjorden, väin, mille ääres Ålborg paikneb, oli kunagi Läänemerre suunduvate laevade jaoks oluline veetee. Ehk olid mõne laeva pardal ka need kolm kassi – või siis nende esivanemad.

Rauaaja inimene pidas kassi eelkõige kolmel eesmärgil.

Kass on inimese hea sõber olnud umbes 9500 aastat. Põhjamaadesse jõudis kass arvatavasti 1. sajandil, Rooma riigi õitsengu ajal.

* Saagi kaitsmine. Kütid-korilased jäid paikseks ning hakkasid maad harima. Vilja­põllud meelitasid aga ligi palju näri­lisi. Taltsutatud kasse peeti nende peletamiseks ja hävitamiseks.

* Lasti säilitamine. Roomlaste kaubalaevadel olid kassid alalised reisijad. Nad pidid hoolitsema selle eest, et rotid ja hiired pikal tee­konnal hinnalist lasti üleni ära ei rikuks.

* Elupäästjad. Kassid hoidsid rottide populatsiooni väikese, vähendades seeläbi katku või mõne muu tõsise haiguse levikut.