Veel sajandi alguses, aastal 2001, kiruti Suurbritannias tõsiselt peaminister Margaret Thatcherit, kes paarkümmend aastat varem raudtee infrastruktuuri erastamise käima lükkas, ja tulemuseks oli see, et raudteel oli kõik ligadi-logadi ja avariisid, milles hukkus inimesi, juhtus liigagi sageli.

Raudtee erastamine viidi tegelikult ellu küll alles peaminister John Majori ajal 1993. vastu võetud seadusega, aga erastamist kiruma sundis peamiselt aasta 1999, mil Ladbroke Grove'i rongiõnnetuses hukkus 31 inimest ja aasta 2001, mil viimati hukkus korraga kümme inimest Great Heckis. Pärast seda suudeti siiski turvalisust oluliselt parandada.

Alates 2007. aastast on tõesti raudteel hukkunud vaid inimesi, kes ise rongile ette astunud, Briti raudtee selles süüd endale ei võta. Ka intsidente, mis võiks teoreetiliselt inimohvreid nõuda, on kümne aastaga langenud kolmandiku peale.

Intsidente Suurbritannias, milles on hukkunud reisijaid või raudteetöötajaid:

  • 1967-1977 45
  • 1977-1987 28
  • 1987-1997 18
  • 1997-2007 9
  • 2007-2017 0

Raudtee turvalisusega on siiski veel palju ära teha, sest alles eile öösel hukkus Meadowhalli jaamas rongilt löögi saanud 16-aastane tüdruk, juba kolmanda inimesena seal viimase kahe aasta jooksul. Ebaturvalisi kohti raudteel seega siiski esineb.

Katastroofid

Rängim raudteekatastroof juhtus Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal Quintinshillis, kui sõjaväge vedav rong põrkas kokku reisirongiga ja nendele sõitis otsa veel teinegi reisirong, leekides hävines jaamas aga kokku viis rongi, 226 inimest sai surma, 246 veel vigastada.
Rängim rahuaegne katastroof juhtus 1952 Harrow & Wealdstone jaamas, kui sarnases kolme reisirongi kokkupõrkes hukkus 112 inimest ja 340 sai vigastada.

Rängim Thatcheri-aegne (1979-1990) õnnetus 1988. aastal Clapham Junctioni jaamas nõudis 35 inimelu ja 484 sai veel vigastada.