Esimene kord Uunikumide talverallile sattuda oli minu jaoks puhas juhus – ma polnud asjast enne kuulnudki. Tookord võttis Muhuklubi meeskond mu lihtsalt tagaistmel kaasa ning sellest hetkest alates olin igaveseks võlutud.

Kaks päeva hiljem ostsin endale 1973. aasta Vaz 2103 ning ajasin järgmiseks talveralliks kokku oma naiskonna. Sõbrannad olid kohe nõus.

Meestega on see jama, et need kipuvad kangesti võitu himustama ning tahavad ise roolis olla. Olen täiesti nõus, et ma sõidan neist oluliselt ebakindlamalt ja aeglasemalt, kuid no kõike rõõmu ei saa ju ka käest anda.

Naistega oleme alati kokku leppinud, et tulemuste pärast närvi ei lähe, keegi kellegi peale ei karju ega kedagi ei süüdista. Tegemist on ju ajaviiteüritusega!

Kui ma ei sõida ideaalselt, siis kuidas ma saan neid süüdistada, et nad kontrollpunktides piisavalt osavalt vastuseid ei leia ja ristsõnas mõne näpuvea teevad?

KÕIGEPEALT ÕPIME LAHENDAMA RISTSÕNU!

Just ristsõna lahendamine on talveralli (väidetavalt) kõige olulisem osa. Umbes 30 kontrollpunkti, mis ekipaažidel läbida tuleb, sisaldavad erinevaid küsimusi stiilis „Milline sümpaatne lukk?“, „Kui pole põud, siis sõidavad siin ringi?“ või „Kes siinkandis ringi otsisid, aga midagi ei leidnud?“

Seal sa siis seisad, legend näpus, ja üritad leida õiget kohta, kus vastus peidus on. Kõige lõpus on põhiküsimus, mis annab aimu, kas kontrollpunktides saadud vastused on ikka õiged. Kui ei, siis läheb lahti peamurdmine, mis võiks olla õige?
Loe edasi siit