Ehkki aastal 1994-2001 peeti 10. mail 1971 sündinud Kim Jong-nami kui toonase liidri Kim Jong-ili vanimat poega tolle loogiliseks järglaseks, aeti Kim Jong-nam riigist umbes aastal 2003 minema.

Kim Jong-namile said saatuslikuks mitmed režiimipõlgavad teod ja mõtteavaldused. Markantseim neist oli vast see, kui mees aastal 2001 valepassi abil Jaapanisse läks ning tahtis seal Disneylandi lustima minna.

Lisaks sellele lõi kiilu Kim Jong-nami ja ta isa vahele ka mehe Šveitsis saadud haridus, täpsemalt sellest lähtunud vaated. Pärast välismaal koolis käimist kodumaale naasnuna pakkus Kim Jong-nam isaga ringreisil käies ja maapiirkondade pehmelt öeldes kehva elujärge nähes välja mitmeid reforme, misjärel Kim Jong-il teda kapitalismi pöördumises kahtlustama hakkas. Ehkki Põhja-Korea siseasjust muu maailm just palju ei tea, arvatakse, et umbes aastal 2003 aetigi Kim Jong-nam minema ning "vana Kimi" eelispojaks sai Kim Jong-un. Aastal 2010 teatati juba ametlikult, et just Kim Jong-un on riigitüüri pärija ja pärast Kim Jong-Ili surma aastal 2011 too Põhja-Korea liidriks saigi.

Kim Jong-nam, Kim Jong-il ja Kim Jong-un.
Hoolimata pagendustest püsis Hiinas ja Macaus elanud ja puhuti playboylikku elustiili viljelenud Kim Jong-nam oma poolvenna silmas mitte just liiga terava, ent siiski eksisteeriva pinnuna. Liiga tihti mees küll meediasse ei jõudnud ega pretendeerinud ka Põhja-Korea "troonile", ent aeg-ajalt meediasse sattudes kritiseeris ta siiski Põhja-Korea režiimi ja avaldas jätkuvalt arvamust, et riik vajab muudatusi ja reforme. Ta oli ka üpris veendunud, et poolvend plaanib teda tappa ja tunnistas seda oma lähedasematele sõpradelegi. Seega on loogiline, miks pärast seda, kui Kim Jong-nam kaks nädalat tagasi siitilmast lahkus, ta surmas kohe Põhja-Koread kahtlustama hakati. Kim Jong-uni juhitav režiim ise loomulikult eitab oma seotust surmaga ja väidab, et tegu oli infarktiga.

Artikli juures olevast videost, mis erinevatest turvakaamerate lõikudest on kokku pandud, näeb, et tegelikult käis kõik teistmoodi ja meest siiski rünnati. Malaisia politsei esindaja Fadzil Ahmat ütles, et Kim Jong-nam oli pöördunud ühe lennujaama administraatori poole ja kaevanud, et keegi haaras tal selja tagant, viskas talle mingit vedelikku näkku ja üks naine olevat ta näo vedelikusse kastetud rätiga katnud. Seejärel viisid administraatorid ta medpunkti, misjärel pandi mees kanderaamile. Mürgidoos oli aga sedavõrd suur, et Kim Jong-nami ei õnnestunud päästa ja ta suri teel haiglasse.

Pigem on ohtlik kokkupuude nahaga kui hingamine

Närvigaas VX on ametliku nimega O-etüül-S-(2-diisopropüülaminoetüül) metüülfosonotiolaat. See on üks mürgisemaid kõigist teadaolevaist keemiarelvadest ja on näiteks sada korda tapvam kui sariin. Piisab, kui üks piisk ehk 10 milligrammi VX-i katmata nahale pillata ja inimene võib juba olla teel teise ilma. Mürkgaas näeb ise üsna süütu välja – see on nimest hoolimata vedelik, mis on merevaiguvärvi, läbipaistev, maitse ja lõhnata. Et V-gaaside näol (neid on kokku viis - VX, VR, VE, VG ja VM) on tegu raskesti lenduvate ainetega, toimivadki need eeskätt kokkupuutel nahaga.

VX-i toimekiirus sõltub kogusest ja sümptomid võivad avalduda kohe või alles kuni 18 tunni pärast. Tõsisema mürgistuse puhul ahenevad mõne minutiga inimese pupillid, ta nina hakkab tilkuma, hingamisteed ahenevad, kopsudesse hakkab kogunema vedelik ja tekivad hingamisraskused. Kui doos on piisavalt kõrge, kaotab ohver teadvuse, tal tekivad krambid, halvatus ja lõpuks saabub lämbumissurm.

Närvimürkide toime seisneb nende võimes närvisüsteemi tegevus halvata ja lõpuks seisata. VX haagib end ensüümi nimega atsetülkoliinesteraas (AChE) külge. AChE omakorda vastutab selle eest, et lagundataks neurotransmitter ehk virgatsaine nimega atsetüülkoliin. Atsetüülkoliin on otseselt seotud lihaste kokkutõmbumise ja lõdvestumisega ja kui VX-i sekkumise tõttu AChE atsetüülkoliini lagundada ei saa, tähendab see, et lihased kangestuvad, tekivad krambid, lihaste lõdvestumine on võimatu ja see viibki surmani. VX-ile on olemas ka vastumürk, mis on efektiivseim siis, kui seda kohe pärast mürgiga kokkupuutumist kasutada.

Põhja-Korea pole konventsiooniga liitunud

VX-i sünteesisid britid ning see alustas putukamürgina nagu mitmed teisedki sõjategevusse kaasatud mürgid. Aastal 1956 loobusid inglased siiski selle arendamisest. VX-i valmistamise tehnoloogia vahetati aga ameeriklastega termotuumatehnoloogia vastu, nagu ajakiri Sõdur mõni nädal tagasi kirjutas.

Seni on ainult USA ja Venemaa tunnistatud, et VX on mingil ajal nende arsenali kuulunud. Ent kahtlustatakse, et VX-i võib omada ka näiteks Süüria valitsus ja see võis kuuluda Saddam Husseini aegse Iraagi arsenali. Tuumaohu algatusrühm (NTI) väidab, et Põhja-Korea käsutuses on kuni 5000 tonni erinevaid keemiarelvi, millest suurema osa moodustavad sariin ja VX.

VX on mitmete rahvusvahelise lepetega keelatud, näiteks 1925. aasta Genfi protokolli ja 1993. aastast pärineva keemiarelvade keelustamise konventsiooniga. Põhja-Korea on üks väheseid riike maailmas, mis 1993. aasta konventsiooniga liitunud pole.