Võim tule üle pakkus meie kaugetele esivanematele loendamatuid hüvesid, kuid nüüd näitab värske uurimus, et see võis päästa valla ka ühe ajaloo hullematest nuhtlustest, mis inimkonda siiamaani vaevab — tuberkuloosnakkuse.

Austraalia New South Walesi ülikooli matemaatik-bioloog Mark Tanaka on välja pakkunud hüpoteesi, mille kohaselt lõi tule kasutuselevõtt ürgajal täiuslikud tingimused, milles tuberkuloos sai kahjutust mullabakterist massimõrtsukaks areneda.

Žurnaalis Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses annab Tanaka mõista, et laagrilõkete ümber koondus rohkem inimesi ja mõned neist said sealsamas ka kopsukahjustusi.

Mõlemad tegurid soodustasid tõenäoliselt tuberkuloosibakteri kohanemist eluga inimorganismis ja levimist inimeste muistsetes asurkondades.

Üldiselt on teadlased ühel nõul, et tuberkuloos kujunes välja palju tuhandeid aastaid tagasi Aafrikas, kinnitades kõigepealt kanda inimeste seas ja levides siis meilt edasi teistele loomadele.

Õhu kaudu levivat tuberkuloosi põhjustab tuberkuloosi mükobakteri kompleks MTBC (ingl Mycobacterium tuberculosis complex), mis kõige sagedamini mõjutab kopse. Nüüdisajal sureb tuberkuloosi aastas ligi 1,5 miljonit inimest, mis tähendab, et tegemist on üldse kõige rohkem ohvreid nõudva bakternakkusega inimestel.

„Kui tuli umbes 400 000 aasta eest inimasurkondades kasutusele võeti, muutis see tõenäoliselt kultuurilisi praktikaid, mis võis tähendada tihedamat ühiskondlikku suhtlust, populatsioonide tihenemist ja vastastikuse suhtluse pikenemist öisesse aega,“ rääkis Tanaka uudistekanalile ABC News.

Reeglina pole maapõues elunevad mullabakterid võimelised kohanema inimorganismis valitsevate tingimustega ja edukalt paljunema. Selleks, et nakkuslik pisik sootuks teistsuguse liigi esindaja bioloogilises süsteemis edukalt toimida saaks, oli vajalik mingisugune mutatsioon.

Selliseid mutatsioone tuleb ette äärmiselt harva, kuid mõnikord need siiski juhtuvad. Lisaks muteerumisele pidi bakter aga levima peremeesorganilt ka edasi teistele inimestele ja nende kehades elamise ja vohamisega toime tulema.

Kui äärmiselt ebatõenäolised juhused välja arvata, on ainus mõeldav stsenaarium taolise sündmusteahela puhul, et esiteks kujunes inimestel vastuvõtlikkus mikroobi suhtes, seejärel nakatus mõni neist mikroobi muteerunud vormiga ja levitas siis haigust ülejäänud elanikkonna hulgas.

Tanaka osutusel pakkusidki laagrilõkked kõigeks selleks täpselt sobivaid tingimusi.