Tervise arengu instituudi surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissovi vastusest selgub, et worldlifeexpectancy tabeli selles osas, mis Eestist puudutab, on nii tõde kui ka neid kohti, mille puhul küsimused siiski õhku jäävad: "Narkosurmade poolest oleme tõesti Euroopas esimesel kohal," kirjutab Denissov. "Head võrreldavad numbrid leiab sellest kogumikust lk-lt 80. Tabeli esimene veerg näitab surmasid miljoni elaniku kohta meil ja teistes Euroopa riikides."

Denissovi viidatud kogumiku autoriks on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskus. Nende andmete põhjal on Eestis narkosurmasid miljoni elaniku kohta 126,8. See teeb 100 000 elaniku kohta 12,68 surma, mis on isegi enam, kui worldlifeexpectancy tabel näitab.

Teise kahe kategooriaga, milles Eesti tabeli järgi esimene on, on keerulisemad lood ja seda just tõlgendamise osas.
"Alkoholist põhjustatud surmade mõistet peaks eraldi uurima, neid on mitu ja seetõttu sõltub edetabel sellest väga palju," lausub Denissov. "Alkoholimürgitusi oli Eestis mullu 118 ning otseselt alkoholist tingitud surmade (diagnoosid, kus on sees sõna „alkohol“ – maksa alkoholtõbi, alkohoolne kardiomüopaatia jne) arv 495."

Ja kolmas tabel hüpertooniasurmadega?
Denissov: "Kõrgvererõhutõbede puhul kasutavad meie arstid diagnoosiks „Kõrgvererõhutõbi südamekahjustusega ja südamepuudulikkusega“, sellest saab väga kergesti surma algpõhjus. Teiste riikide arstide tavad võivad erineda."