Autorid oletavad, et kohastumus võimaldas saada inimestel sagedamini järglasi, pikendas nende eluiga ja muutis võimalikuks suuremad ajud, kirjutab ERR Novaator.

Paleoantropoloog Herman Pontzer New Yorgi Hunteri kolledžist ja primatoloog Stephen Ross Chicagos asuvast Lincoln Parki loomaaiast määrasid uurimuse tarbeks 27 šimpansi, kaheksa bonobo, kümne gorilla, 11 orangutani ja 141 viiest erinevast populatsioonist pärit inimeste päevas kulutatava energiahulgaga.

Mõõtmiste tegemiseks täiendasid teadlased inimahvide joogivett kahe hapniku ja vesiniku teisendiga ning jälgisid, kuidas muutus aja jooksul uriinis nende suhteline sisaldus.

Kiiruse põhjal oli võimalik hinnata sama perioodi vältel eraldunud süsihappegaasi ja selle kaudu ka põletatud kalorite hulka. Kuldstandardiks saanud meetodit on kasutatud varem laialdaselt inimeste metabolismi uurimiseks.