Teadlased on leidnud tõenäoliselt vanima teadaoleva maismaa-eluvormi — arvatavasti 440 miljoni aasta vanuse seene.

Uurijad avastasid perekonda Tortotubus kuuluvaid tillukesi, niitjaid seeni kivististe seest; iga isend on lühem inimese juuksekarva läbimõõdust.

Ürgseente väikesed mõõtmed viitavad nende olulisusele. Ajakirjas Botanical Journey of the Linnean Society hiljuti avaldatud uurimuse tulemused võimaldavad heita pilku Maa ürgsesse minevikku ja vastata küsimusele, kuidas kujunes välja praegune liigirikkus ja looduslik mitmekesisus.

Kuna Tortotubus elas perioodil, mil meie pikka aega üleni merega kaetud koduplaneedil olid hakanud tekkima maismaapiirkonnad, mis muutusid koduks taimedele, valmistas mikroskoopiline seen tõenäoliselt ette muudele organismidele koloniseerimiseks sobivat pinnast.

Tänu pinnasest toitaineid eraldavatele ja teisaldavatele kiududele aitas Tortotubus ilmselt mulda stabiliseerida, selles toitaineid ringi liigutada ja teisendada neid kujule, mis oli kergemini omastatav organismidele, millest arenesid ajapikku esimesed maismaataimed ning viimaks ka varaseimad maismaaloomad, leiab uurimuse läbiviimise ajal Cambridge'i ülikooli geoloogiateaduskonnas töötanud, praegu Durhami ülikoolis töötav autor dr Martin Smith.

Ehkki tegu on esimese teadaoleva maismaa-eluvormiga, polnud see tõenäoliselt siiski esimene merest maale kolinud ürgorganism.

Taimelaadsed eosed jõudsid maale kümneid miljoneid aastaid varem ning mõned uurimused annavad mõista, et nn mikroobsed koorikud (ingl microbial crusts) tekkisid rohkem kui sada miljonit aastat varem, eelkambriumi perioodil.