2020. aasta marsikulgurile mahub külge seitse tööriista, kolm vähem kui Curiosityl on

USA kosmoseagentuur NASA andis 31. juulil teada, et eraldab umbes 130 miljonit dollarit 2020. aastal Marsile keskkonnaproove koguma lennutada plaanitava kulguri varustamiseks teadusaparaatidega.

Too hind ei hõlma kolme aparaati, mille kas täielikult või osaliselt maksavad kinni Prantsusmaa, Norra ja Hispaania, vahendab spacenews.com. 

2020. aasta Marsi-programmi kulgurile, mille valmistamine ja naaberplaneedile kohaletoimetamine läheb maksma umbes 1,9 miljardit dollarit, nagu kinnitas NASA administraatori asetäitja teadusalal John Grunsfeld, paigaldatakse kokku kolme võrra vähem teadusinstrumente kui kulgurile Curiosity, mille konstruktsioon on võetud tulevase kulguri ehituse aluseks.

Seitse instrumenti valiti välja 58 pakkumise hulgast. NASA pressiteate kohaselt pääsevad Marsile järgmised seadmed.

• • Mastcam-Z on suumiga varustatud tipptehnoloogiline kaamera, mis võimaldab teha ruumilisi ja panoraam-ülesvõtteid. Kaamera-töörühma juhtivaks uurijaks on James Bell Phoenixis tegutsevast Arizona osariiklikust ülikoolist.
• • SuperCam suudab lisaks kuvamisele analüüsida objektide keemilist koostist ja koguda mineraloogilist teavet. Juhtiv uurija on Roger Viens New Mexicos tegutseva Los Alamose riikliku laboratooriumi juurest. Sellesse instrumenti panustab olulisel määral ka Prantsusmaa kosmoseagentuur CNES.
• • Röntgen-litokeemiline planeediuurimisaparaat PIXL (ingl Planetary Instrument for X-ray Lithochemistry) on röntgen-fluorestsentsspektromeeter, mille juurde kuulub ka kõrge eraldusvõimega kuvamisseade planeedi pinda moodustavate ainete koostise peenvaatlusteks. Juhtiv uurija on Abigail Allwood California osariigis Pasadenas tegutseva NASA reaktiivuuringute laboratooriumi JPL juurest.
• • SHERLOC (ingl Scanning Habitable Environments with Raman & Luminescence for Organics and Chemicals) ehk Raman-spektroskoopiline ja luminestsents-skanner elukõlbulikest keskkondadest orgaanika ja kemikaalide otsimiseks, on kõrge eraldusvõimega kuvamisseade ning spektromeeter, mis analüüsib ultraviolettlaseri abil mineraalide koosseisu ja püüab tuvastada orgaanilisi ühendeid. Juhtiv uurija: Luther Beegle JPL-ist.
• • Marsi kohapealsetest ressurssidest hapniku tootmise seadme MOXIE (ingl Mars Oxygen In-Situ Resources Utilization Experiment) valmimist rahastab NASA inim-kosmoselennunduse osakond. MOXIE ülesandeks on üritada Marsi atmosfääris leiduvast süsihappegaasist hapnikku valmistada. Juhtiv uurija: Michael Hecht Massachusettsi tehnoloogiainstituudist MIT.
• • Keskkonnadünaamika analüsaator MEDA (ingl Mars Environmental Dynamics Analyzer) kujutab endast komplekti andureid, mis mõõdavad temperatuuri, tuule kiirust, atmosfäärirõhku, suhtelist atmosfääriniiskust ning tolmuterade suurust ja kuju. Juhtiv uurija: Jose Rodriguez-Manfredi Hispaania astrobioloogiakeskusest.
• • RIMFAX (ingl Radar Imager for Mars’ Subsurface Exploration) on sentimeetermastaabis eraldusvõimega georadar Marsi pinnase geoloogilise struktuuri uurimiseks. Juhtiv uurija: Svein-Erik Hamran Norra kaitseuuringute instituudist FFI (nor Forsvarets forskningsinstitutt).