Gulfstreami lennuki pardale on paigutatud kolmekordse isolatsiooniga kapsel, nimega Aeromedical Biological Containment System, milles oleks võimalik transportida ülimalt nakkusohtlikku ebolasse nakatunud patsiente.

Lennuk tõusis õhku neljapäeval Cartersville'ist Georgia osariigist, et tuua nakatunud ameeriklased koju, vähemalt üks neist toimetatakse edasiseks raviks Emory ülikooli haiglasse Atlantas.

Kent Brantly ja Nancy Writebol on kaks ameeriklasest arsti, kes olid vabatahtlikena aitamas ebolahaigeid patsiente Libeerias, kuid said ka ise selle tapva haiguse külge. Samal ajal saadab CDC veel 50 inimest appi Guineasse, Libeeriasse ja Sierra Leonesse, et 729 inimest tapnud haiguspuhangule piiri panna.

Ebola nimeline veritsustõbi ilmneb tavaliselt kaks päeva kuni kolm nädalat pärast nakatumist, palaviku, kurgu- ja lihasvalude, peavaludega, tavaliselt ilmneb iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, maksa ja neerude alatalitlus, millele järgneb veritsemine ja 50 kuni 90 protsendil juhtudest patsiendi surm. Haigus kandub inimeselt (või ahvilt või näiteks nahkhiireltki) inimesele kehavedelike, vere või väljaheidete kaudu. Ravi sellele haigusele ei tunta, samas kui ka paranenud patsiendid võivad veel mõne aja jooksul nakkust edasi anda, mehed ka spermaga.

Haigust tekitav ebolaviirus avastati esmakordselt 1976. aastal Sairis (Kongo DV-s), ja tal on teada vähemalt viis erinevat Aafrikas leitud tüve. USA-s avastati 1989. aastal ka veel eraldiseisev Restoni ebolaviirus Virginia osariigis ühel makaagil, aga see polnud inimesele nakkav.