Plastilise kirurgia doktori Tom McClellani juhtimisel palusid uurijad äsja käsi pesnud inimestel teineteist kas tavalisel moel kättpidi tervitada või tonksata nukkepidi kokku rusikaid.

Pärast kokkupuudet kogusid teadlased katsealuste kätelt bakterikultuuride proove, et näha, millised pisikud katsealuste käenahapinnal vohavad.

Pärast 20 käesurumist oli inimeste nahal rohkem baktereid kui pärast 20 rusikamüksu. Käepigistuse käigus puutus katsealuste käenahapinnast teise katsealuse käega kokku kolm korda suurem osa; taoline kokkupuude vältas ka 2,7 korda kauem.

Käepigistuste kaudu levitame me pisikuid sellepärast, et me enamasti ei pese käsi korralikult.

Ajakirjas The Journal of Environmental Health ilmunud uurimus näitas, et ainult viis protsenti Ühendriikide elanikkonnast peseb käsi 15 sekundit või kauem.

Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks)

15 sekundist aga ei piisa — USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskus CDC soovitab nakkushaiguste levitamise vältimiseks pesta käsi vähemalt 20 sekundit.

Ebapiisav kätepesu tähendab seda, et 80 protsendil inimestest leidub käenaha pinnal mingisuguseid haigustekitajaid.

Kui üks pesemata käsi teist südamliku tervitamise korras surub, toimub pisikuvahetus, kus võivad esindatud olla kõik haigustekitajad rinoviirustest ja metitsilliinile reistentsest stafülokokist MRSA kopsupõletikutekitajate ja kolibakteriteni.

Ehkki McClellani seekordne uurimus keskendus ainult bakteritele, kavatseb ta edaspidi välja selgitada ka, kuidas rusikate vastastikune nukkepidi kokkupuudutamine mõjub viiruste levikule.

McClellani ja kolleegide uurimus ilmus ajakirjas Journal of Hospital Infection.