Tegemist oli sisuliselt esimese tõsise kokkupõrkega sotsialistliku materialismi ja lääneliku vabaduse kontseptsioonide vahel. See, kumb neist "köögidebaitis" peale jäi, sõltub muidugi iga vaataja enda maailmapildist.

Hruštšov teatas, näidates USA-s toodetud kööginõudele, et NSV Liit on tulnud 42 aastaga ameeriklastele järgi ja läheb suurjõuna ameeriklastest kaugelt mööda. Nixon omakorda üritas lauale panna arvamusvabaduse eeliseid Ameerikast. Tunnistada, et kosmosevallutusel on ameeriklased NSV Liidust maha jäänud, oli muidugi ka parajaks alanduseks tervele USA-le.

Maskuliinne "kukepoks" lõppes käe löömisega, et see debatt lastaks eetrisse tsenseerimata kujul nii USA kui NSV Liidu telekanalites.

NSV Liidu lagundamisele see debatt küll nähtavalt kaasa ei aidanud, aga igatahes järgmisel aastakümnel suutis USA ennast kokku võttes ka kosmosevõidujooksus Moskvast ette jõuda. Arvamustevabaduse kehtestumiseni NSV Liidus kulus 32 aastat, paraku ei elanud totalitaarne suurriik seda üle.

Tšehhikeelne video esitleb 1959. aasta väljapanekuid: NSV Liidu oma New Yorgis ja USA oma Moskvas. Vabandame, et tõlge puudub, aga mingi ettekujutuse siit ikka saab.:

Kaks parajat

Hruštšov oli tulnud võimule 1953. aastal, kui Stalini surmajärgses võimuvõitluses Lavrenti Beria vangistati ja maha lasti. 1956. aastal mõistis ta stalinismi hukka, mille peale stalinistlik leer NSV Liidu juhtkonnas üritas teda juba 1957 tagandada. Oma rahvaliku keelekasutusega, ÜRO kõnetooli kingakoputuse ja muud moodi trikkidega oli Hruštšov end üsna populaarseks teinud, kuid 1964. aastal õnnestus stalinistidel teda siiski ametist maha võtta.

Nixon sai USA asepresidendiks samuti 1953. aastal, kuid 1959. aasta "köögidebatist" ja 1960. aasta teledebattidest hoolimata kaotas 1960. aasta presidendivalimistel John F. Kennedyle. 1968 ja 1972 valiti Nixon kahel korral USA presidendiks, kuid Watergate'i skandaal sundis teda 1974 ametist lahkuma.