Kuidas Bonn sai Lääne-Saksamaa pealinnaks

1949. aastal moodustatud Lääne-Saksamaa pidi saama esmalt ajutise pealinna. Väike ja anonüümne Bonn sobis selleks otstarbeks suurepäraselt.

Kaaluti veel kolme linna, milleks olid Frankfurt, Kassel ja Stuttgart, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kassel asus Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Ida-Saksamaale liiga lähedal ning Stuttgart oli majanduslikult väga keerulises olukorras. Frankfurdil oli jällegi Bonni ees suuri eeliseid, linn oli kujunenud Saksamaa üheks keskmeks ja parlamendihoonegi oli seal olemas.

Just seepärast, et Frankfurt oli nii loomulik valik, lükati see kõrvale.

Lääne-Saksamaa poliitikud pidasid otsustamisel silmas kaugemat eesmärki, milleks oli Saksamaa taasühendamine ja pealinna viimine Berliini.

Kardeti, et Frankfurdist võibki saada valitsuse alaline asukoht, kui viimane end sinna kord juba sisse seadnud on. Tulevane kantsler Konrad Adenauer tegi Bonnile pealinna tiitli saamise nimel suuri jõupingutusi. Üks motiive oli tõenäoliselt see, et ta ise oli sealtkandist pärit.

Saksamaa taasühinemisel selguski, et poliitikute omaaegne kartus oli õigustatud. Paljud Lääne-Saksamaa poliitikud tahtsid jätta pealinna Berliini asemel väikesesse Bonni.

Kibedate tülide tulemusel otsustati pealinna Berliini tagasi kolimine 338 poolthäälega 320 vastu. Mitmed riigiasutused paiknevad aga jätkuvalt Bonnis.