Tegelikult on maailmas ainult kuus riiki, kus see tõesti kuulub inimõiguste hulka: Costa Rica, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania.

Veelgi enam, umbes iga kolmanda tervelt riigi elanikud võivad internetist hoobilt ilma jääda, kui nende valitsejad peaks nii otsustama.

Renesysi hiljutine uuring selgitab, et kirjeldatud seis valitseb tervelt 61 maailma riigis. Seal tegutseb reeglina ainult üks-kaks netipakkujat, kelle tegevust on seega kerge takistada. Hiljutised sündmused Liibüas, Egiptuses, Süürias ja mujal kinnitavad seda.

Teine äärmus on enam kui 31 riiki, kus netist loobumine oleks poolvõimatu missioon. Selliste õnnelike seas on muuhulgas USA, Kanada ja Holland. Kõigis tegutseb palju netipakkujaid, üle 40.

Renesysi uurijate sõnul ei pea interneti kadumist (üllatuslikult) kartma näiteks Afganistani elanikud.

Neil oli kunagi üleriigiline netivõrk, aga see hävis sõjas ning hiljem on veebi olemasolu sõltunud ümbritsevatest naabritest nagu Iraan, Pakistan, Usbekistan ja Türkmenistan. Seega pole valitsuse esindajad isegi võimelised "netikraanile" ligi pääsema.

Tutvuge ingliskeelse uuringuga lähemalt Renesysi saidil.