Kiire ühendus: "Halloo Marss" - veerand tundi ootamist, "Saadan pilti" - mitu tundi ootamist
Kahtlematult NASA on uhke oma marsikulgurile Curiosity, kuigi tema võime Punasel planeedil edasi pole just kõige suurem. Tegemist on ikka kuuerattalise uurimislaboriga, mille peamine ülesanne on koguda ja uurida sealseid pinnaseproove. Ja NASA juhtimiskeskuse võimalus teda juhtida on suhteliselt piiratud.
Lairibaühendusest ei tasu siin rääkida. Täpsemini Marsi orbiidil tiirlev satelliit Mars Odyssey suudab infot Maale edastada kiirusega 256 kilobitti sekundis, mida üldiselt peetakse lairibaühenduse miinimumiks. Teise satelliidi MRO edastuse kiirus on kuni kaks megabitti sekundis. NASA näeb ka tõsiselt vaeva, et infoedastust paremaks muuta, aga sinna on veel üksjagu tööd vaja teha.
Marss asub orbiidil, mis viib ta maksimaalselt enam kui 400 miljoni kilomeetri kaugusele Maast, tänavune lähim punkt oli napilt üle saja miljoni kilomeetri. Ja 2018. aastal ollakse üksteisest lausa "vaid" 57,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Ja kiireim vahend signaali saatmiseks Marsile on seni raadiolainete abil, mis liiguvad valguskiirusel, ehk siis ligemale 300 000 kilomeetrit sekundis.
Nii saab korraldusi marsikulgurile anda minimaalselt 15 minutiga, aga võimalused sealt andmestikku tagasi saada on piiratud. Praegu käib andmeedastus peamiselt nii, et marsikulguri arvuti salvestab oma info, ja edastab signaali ühele kahest NASA satelliidist - kas Mars Odysseyle või Mars Reconnaissance Orbiterile. Tagavaraks on veel ESA satelliit Mars Express.
Kui satelliit on andmed kätte saanud, suunab ta selle oma süvakosmose võrgu (DSN) antenni kaudu Maa suunas. Maal on kolm DSN-i jaama: Hispaanias, Austraalias ja Californias, ja andmed võetakse vastu siis selle antenni poolt, mis parajasti Marsile suunatud, selgitab BBC.
Mustvalged pildid tulevad üht kanalit pidi, värvilised teist pidi, kõrgresolutsiooniga värvipildi kohale jõudmine kestab rekordilisel juhul 30 minutit, tavaliselt isegi mitu tundi.
Massachusettsi tehnoloogiainstituut ja NASA otsivadki võimalusi infoedastuseks pigem lasereid kui raadiolaineid kasutades, ning optilise signaali abil loodetakse infoülekande kiirust kümnekordistada. 2013. aastal hakatakse testima detektoreid, ning järgmisel aastakümnel kavatseb NASA tõsta Marsi satelliitide infoedastusvõimekuse isegi 1 gigabitile sekundis. Videopildi edastamiseks oleks vaja Marsile saata aga juba järgmine kulgur.
