Kuigi teadlased on juba aastaid teadnud, kuidas sundida tüvirakke erinevateks keharakkudeks kasvama, on progress aeglane olnud. Asendusrakkude tootmisest märksa keerukam on nendest uute kudede kasvatamine või nende integreerimine kahjustunud organitesse, vahendab ERR Teadus.

Mõningatel juhtudel, nagu näiteks südame puhul, on nende kasutamine aga organi algse seisundi taastamisel ainsaks lootuskiireks. Süda ei suuda ennast ise korralikult parandada - tekib armkude, mis ei juhi enam vajalikul määral elektrit, viimane omakorda põhjustab südame rütmihäireid.

Seniste eksperimentide käigus on katseloomadele kunstlikult tekitatud rütmihäireid püütud ravida sellesse nii tüvirakkude, kui ka värskelt valminud südamerakkude siirdamisega. Siiski ei ole erilist edu saavutatud, kuna nende südamelöökide arv ulatub 400-600 löögini minutis.

Inimestel jääb see enamikel juhtudel alla 100. Seega otsustati hiirte ja rottide asemel kasutada merisigu. Uues eksperimendis toimetati katseloomade südamesse inimeste südamerakke, rakendatud geenitehnoloogia meetodite abil kiirgasid need kokkutõmbumisel valgust.