Jaapani legendaarsed ninjad pärinevad ühiskonna heidikutest
Ninja´de endi sõnul oli see roll neile määratud juba iidsetel aegadel. Jaapani käsikirjaliste kirjarullide kogus „Ryusen no Maki“ on kirjas, et Jaapani mütoloogiline esimene keiser Jinmu olevat ninja´sid oma teenistuses pidanud. Ühes unenäos soovitati keisril kasutada grupi mässajate mahasurumiseks maskeeritud sõdureid. Ta täitis unes nähtud soovituse ja saatis kaks maskeerunud sõdalast vaenlase tagalasse spioneerima. „Riigi loomine on teie kätes,“ olevat keiser siiani püsinud müüdi kohaselt ütelnud. Ninja´de salajane luuremissioon õnnestus ja keiser sai mässajate vastupanu maha suruda, kirjutab Imeline Ajalugu.
Tegelikkus ei olnud aga nii hiilgav. Ajaloolaste hinnangul viitab kõik sellele, et ninja-kultuur sai hoopis alguse grupist ühiskonna heidikutest, peamiselt Hiinast ja Koreast pärit immigrantidest, kes 7. sajandil erinevatel põhjustel Jaapanisse tulema hakkasid. Need sisserändajad, kes ei leidnud range klassihierarhiaga Jaapani ühiskonnas endale kohta, liikusid Kesk-Jaapani mägedesse, kus nad Iga ja Koga provintsis (tänapäeva Shiga ja Mie prefektuur) end sisse seadsid ja rahulikult elama asusid. Selle raskesti ligipääsetava piirkonna asukad elasid muust ühiskonnast eraldatuna. Nad ei maksnud makse ega kuulunud ühegi üliku või sõjapealiku alluvusse.
Vaba eluviisi säilitamiseks ja enda kaitseks piirkonda rüüstavate röövlijõukude vastu harjutasid elanikud võitlustehnikat, mis nende esiisad olid mandrilt kaasa toonud. Suur osa nende füüsilisest treeningust oli seotud enda varjamise, relvade eest kõrvalepõiklemise ja enesekaitse tehnikate õppimisega. Sellised tehnikad sobisid inimestele, kes soovisid segamatult elada.
9. sajandil said mägedes elavad sisserändajad endale juurdekasvu, sest sinna rändas sõdalasi, kelle väeüksused olid lüüa saanud või kelle väepealikud olid lahingutes langenud. Need sõjamehed ühinesid ninja´dega ning tutvustasid neile ühtlasi ka oma võitluskunste. Oma panuse ninja´de sõjakunsti andsid ka rannikut rüüstavad piraadid ja kloostrites elavad mungad. Iga ja Koga provintsi mehed muutusid niiviisi tõelisteks eliitsõdalasteks. Nende võitluskunsti arsenali kuulusid piraatidele omane ründa-ja-põgene võitlusstiil, Hiina, Korea ja muu Aasia mandri võitluskunsti elemendid ja harukordne enesekontrolli võime.
Kaheksaleheküljelist ülevaade Jaapani varjusõdalaste kujunemise loost saad lugeda ajakirja Imeline Ajalugu 2011. aasta novembri numbrist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!