Pool miljardit aastat tagasi elanud loomad nägid sama selgelt kui tänased
Austraaliast leitud ürgses nägemiselundis oli üle kolme tuhande osa. Tavaline kambriumiajastu loomake, näiteks trilobiit pidi leppima umbes sajast silmakesest koosneva nägemiselundiga. Kellele täpselt iidsed silmad kuulusid, on raske öelda. Ilmselt oli tegemist krevetilaadse olendiga, kes oli tõeline teravsilm – ilmselt röövloom, kes nägi hästi ka videvikus, vahendab Novaator.
Avastus näitab, et juba varastel loomadel arenes kiiresti välja hea nägemine, mis lubas valida paremaid varjepaiku ja leida paremaid toidupalu. Silmade kiire areng algas kohe pärast kambriumi plahvatust umbes 540 miljonit aastat tagasi, kui maailmamerre tekkisid jõulised kiskjad. Hea nägemine aitas olelusvõitluses ellu jääda.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Vaata lisaks videot SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!