Kas inimesed valetavad internetis rohkem kui tavaliselt?
DePaulo uuringust on möödas palju aega ja suur osa inimestevahelisest suhtlusest on liikunud internetti. Paratamatult arvatakse, et kuna internetis puuduvad tähtsad suhtluse osad, näiteks silmside ja kehakeel, on seal ka lihtsam valetada, kirjutab Discovery News.
„Enamik inimesi usuvad, et võimaluse korral valetaks inimesed onlainis rohkem, kui näost-näkku suhtluse puhul,“ ütles Cornelli Ülikooli kommunikatsiooni dotsent Jeff Hancock, kes spetsialiseerub infotehnoloogial ja petmiskunstil. Hancock kutsub seda „märguannete heuristikaks“, mis tähendab, et mida vähem on saadaval indikaatoreid, mis aitavad tuvastada valetajat, seda vähem me usaldame.
Uuringud aga näitavad, et see sama tehnoloogia, mis võimaldab meil enesest teha sotsiaalvõrgustikes hoopis keegi teine kui oleme päriselt, ei mõjuta meie soovi valetada.
„Petlikkust internetis ja näost-näkku suhtlusel motiveerivad samad inimvajadused,“ ütles Catalina Toma, Wisconsin-Madison'i kommunikatsioonidotsent, kes on uurinud petlikkust internetis.
Uuring valetamisest e-mailides ja telefonikõnedes näitas aga hoopis seda, et inimesed on e-maile kirjutades ausamad, kui telefonikõnede puhul. Seda seetõttu, et e-maile saab dokumenteerida, salvestada ja nende puhul ei toimu suhtlus reaalajas.
Tehnoloogia ei soodusta massilist valetamist, leiavad Toma ja Hancock, pigem tuleneb selline umbusaldus tehnoloogia vastu kartusest. „Oleme arenenud liigina, kes suhtleb näost-näkku ja evolutsioon on aeglane protsess,“ ütles Hancock.
„Iga uudne tehnoloogia, kutsub esile suuri hirme. Paljudel inimestel on kartus selle ees, mida see tehnoloogia endaga kaasa toob,“ ütles Toma. „Arvan, et hirmud petlikkuse ees algavad kartusest nende tehnoloogia võimaluste ees, mis teevad meile valetamise lihtsamaks.“
Vaatamata sellele, et internetis on soodsamad võimalused valetamiseks, võime olla rahulikud, sest inimesed ei kasuta alati neid võimalusi. Just nagu näost-näkku valetamise puhul, on internetis valetamisel oma hind.
Hancocki ja Toma uurimustöös on välja toodud, et umbes 80% kohtinguportaalide kasutajatest valetab veidi seal olevas profiilis. Näiteks lisatakse enda kasvule paar sentimeetrit, et potensiaalsetele partneritele ahvatlevam välja paista. Samas valetatakse traditsioonilistes CV-des rohkem, kui onlines leiduvates.
„Tähtis on teada, et ei ole kindlat reeglit valetajate tuvastamisel“ ütles Hancock. Tema nõu internetis valetajate tuvastamise jaoks on, et tuleks jälgida samu asju, mida jälgime valetamise tuvastamisel päris elus.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!