Saladuslik tumeaine võib jahutada Päikese tuuma
“Üle 80% universumi massist moodustab tumeaine. Me teame, et tumeaine on olemas, aga seni pole seda kordagi laboratooriumis tekitatud ega ühegi katse käigus vahetult vaadeldud. Seetõttu on meil väga vähe teavet selle kohta, mis see üldse on. Oluline on vaagida tumeda aine olemuse uurimise kõiki võimalikke viise, ning ootamatul kombel kujutab Päike endast selleks täpselt sobivat laboratooriumit,” ütleb West.
Teadlaste oletusel moodustab tumeaine meie galaktika ümber krooni, ning kuna Päike mööda galaktikat ringi liigub, satub see krooni läbides n-ö tumeaine-tuule mõjualasse. Mõned tumeaine-osakesed võivad Päikese koostiselementidega kokku põrgata ja jääda Päikese gravitatsioonilõksu. Nii võib tumeaine-osakesi Päikese keskmesse lõpuks koguneda arvestatav hulk.
Uurimisrühma simulatsioonid näitavad, et sellise kuhjumise tagajärjeks on Päikese tuuma kuumuse alanemine. Tumeaine-osakesed võivad tuumas soojust neelata ja seda Päikese pinna poole juhtida, kahandades sel viisil tuuma temperatuuri. Taoline soojusnihe mõjutab seda, kui palju neutriinosid Päikeses toimuvate tuumareaktsioonide kõrvalsaadusena tekib. Loodetavasti on neid neutriinosid uurides võimalik saada teavet Päikese tuuma temperatuuri ja selle kohta, kas tumeainel on päikesefüüsikas oluline roll. See võib omakorda anda teavet üksikute tumeaine-osakeste massi ja selle kohta, kuidas need osakesed Päikese muude koostiselementidega suhestuvad.
“Järgmine samm on uurida lähemalt lahknevusi Päikese sisemuse prognoositava ja tegeliku neutriinotootluse vahel ning selgitada välja olemasolevate neutriinoeksperimentide suutlikkus selliseid lahknevusi tuvastada. Lisaks on kavandamisel analüüs sedasorti tumeaine suures hadronipõrgutis LHC sondeerimise võimalikkusest. LHC võiks meile anda täiendavat teavet tumeaine omaduste kohta, mis koos Päikeselt kogutud andmetega võib aidata meil paremini mõista üht füüsika kummastavamatest probleemidest,” ütleb West.
