Pariisi antiikaegset nime kandev asteroid Lutetia tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, tema keskmine läbimõõt on ligemale sada kilomeetrit — tegemist on suurima asteroidiga, millest kunagi on õnnestunud lähivõtteid teha, vahendab Eesti Päevaleht.

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseaparaat Rosetta möödus laupäeval sellest 3162 kilomeetri kauguselt.

Pildid näitavad primitiivset ebaühtlase kujuga kivist taevakeha, millel on näha kokkupõrke­kraatreid. Teadlastele peaks ta siiski mitmeks aastaks tööd pakkuma, sest tõestamist vajab hüpotees, et Lutetia võib olla jäänuk kunagisest palju suuremast asteroidist.

Pariisi astronoom Hermann Goldschmidt avastas Lutetia küll juba 1852. aastal, kuid maapealsed teleskoobid ei ole seni võimaldanud asteroidi täpsemini klassifitseerida. Kuigi tegemist on M-tüüpi asteroidiga, ei paista ta koosnevat metallist.

Asteroidist tehti ligi 400 kaadrit, kuid iga foto 454 miljoni kilomeetri kaugusel asuvast aparaadist Maale jõudmine võtab vähemalt kümme minutit, kogu andmestiku Maale edastamine kestab veel nädalaid.