Kui suur on eestlaste keskmine IQ?
Kaheksa aastat tagasi avaldasid Richard Lynn Ulsteri ülikoolist ja Tatu Vanhanen Tampere ülikoolist raamatu, mis sisaldas rahvuslikke IQ-väärtusi maailma 192 riigi kohta. Nad leidsid, et riikide keskmine IQ-näitaja on väga selgelt seotud riigi majanduseduga. Mõned riigid on teistest rikkamad, sest seal elavad targemad inimesed, kõlas nende järeldus.
Kriitikud leidsid seepeale, et riikide keskmised intelligentsusnäitajad ei näita õigupoolest mitte midagi. Vanhaneni suhtes algatati Soomes isegi uurimine, sest Aafrika riikide madalate keskmiste IQ-tasemete avaldamine halvustas väidetavalt mustanahalisi. Kuid tõstetud süüdistused ei leidnud kinnitust.
Mitmed uuringud on näidanud, et selle vahel, kuidas eri riikide õpilased saavad hakkama rahvusvaheliste testidega ning riigi keskmise intelligentsusel on otsene seos.
Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna emeriitprofessor Jaan Mikk ja Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogia emeriitprofessor Richard Lynn otsustasid võrrelda, kuidas klapivad needsamad riikide keskmised intelligentsustestide näitajad ning õpilaste PISA testi tulemused.
2006. aastal korraldas OECD 56 riigi 15- aastastele kooliõpilastele PISA testid, et kontrollida nende oskusi loodusainetes, matemaatikas ja lugemises. See on suurim rahvusvaheline test, milles eri riikide õpilaste oskusi võrreldi, kokku osales üle 400 000 inimese. Esmakordselt oli osalevate riikide seas ka Eesti.
Jaan Miku sõnul oli IQ-testide keskmiste tulemuste ja PISA testides õpilaste saavutatud keskmiste tulemuste kokkulangevus väga suur, korrelatsioon koguni 0,935. Tema sõnul on see ka loogiline, sest nii intelligentsustestid kui rahvusvahelised ainetestid mõõdavad õpilaste kognitiivseid võimeid.
„Esmatähtis on koolis õpilaste tunnetuslike võimete arendamine. Huvi ja õpimotivatsiooni arendamine on väga oluline tee õpitulemuste tõstmisel," ütleb Mikk. Lynn ja Mikk avaldasid artikli ajakirjas Intelligence.
Intelligentsusnäitajaid võib soodustada kooliharidus, kui see on kõigile kättesaadav, siis tõuseb ka riigi keskmine intelligentsusnäitaja. Nii näiteks kerkis Dominikaanis keskmine IQ 35 aastaga 18 punkti seoses sellega, et riigis muudeti kooliharidus kohustuslikuks. „Kuid mõju on ka teises suunas. Targad õpilased mõjutavad ka haridust," ütleb Mikk.
Lisaks haridusele on rahvuste keskmise IQ-taseme puhul leitud üsna selge seos oodatava keskmise elueaga. Samamoodi on leitud seos HIVi leviku ja rahvusliku intelligentsusnäitajaga. „Kõrgema intelligentsusega kaasneb mõistlikum käitumine, mis omakorda vähendab nakatumist."
Kuidas IQd tõsta? „Peamiselt mõjutab intelligentsust siiski pärilikkus," ütleb Mikk. Siiski on teatud mõju haridusel, riigi majanduslikul olukorral ja toitumisel.
Viimasel sajandil on kesmine IQ tõusnud kümnendi kohta umbes kolme punkti võrra. Seda on seletatud paranenud toitumise, väiksemate perekondade ja hariduse parema kättesaadavusega.
